Sisaldab 1 paardumata elektroni ja on väga reaktsioonivöimeline. 1-elektronilist ülekannet hapnikule saavad toimetada flaviinid, kinoonid, FeS-valgud, tsütokroomid. Superoksiidradikaalid vöivad moodustuda ka ilma elusorganismide osavötuta, näiteks ultraheli ja elektrivoolu toimel. Superoksiidradikaal oksüdeerib küllastumata rasvhappeid, valkudes tioolrühmi, ensüümidega seotud NADH2 jne. oO*2 + H2O2 + H+ O2 + H2O + OH* Superoksiidradikaali reageerimisel H2O2 ga tekib superoksiidradikaalist veel toksilisem hüdroksiidradikaal. See on ülitugev oksüdeerija ja vöib kahjustada igasuguseid biopolümeere. oO2 + 2H+ + 2e H2O2 . H2O2 ei ole elusorganismidele nii toksiline, kui superoksiidradikaal vöi hüdroksiidradikaal. Tema pöhitoksilisus seisneb ilmselt selle, et ta on osaline OH* tekkes. H2O2 tekitavad paljud flaviinsed oksüdaasid ja möned tsütokroomid.
Hapnik oksüdeerib neid raku komponente, mis on rakule vajalikud redutseerunud kujul. Hapnikust moodustuvad radikaalid on väga tugevad oksüdeerijad. 2. Paljud ensüümid on hapnikutundlikud. 91. Superoksiidradikaal ja hüdroksüülradikaal kui ülitugevad oksüdeerijad. Ühe elektroni liitumisel hapnikule moodustub superoksiidradikaal. Sisaldab 1 paardumata e ja on väga reaktiivne. Oksüdeerib küllastumata rasvhappeid, valkudes tioolrühmi jne. Superoksiidradikaali reageerimisel H2O2-ga tekib hüdroksüülradikaal, mis on veel toksilisem. Ta on ülitugev oksüdeerija ja kahjustab igasuguseid biopolümeere. 92. Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Mullas, vees. Inimese jämesooles (pole loodus muidugi:D) 93. Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist ja taluvad hästi hapnikku, kuid hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kas kääritamisele või anaeroobsele hingamisele
(redutseerimine). Bakterid peavad nitrogenaasi kaitsma hapniku eest. Selleks on mitmeid võimalusi. Üks nendest on paks limakapsel raku ümber. Superoksiidradikaal ja hüdroksüülradikaal kui ülitugevad oksüdeerijad. Ühe elektroni liitumisel hapnikule moodustub superoksiidradikaal (superoksiidanioon). Sisaldab 1 paardumata e ja on väga reaktiivne. Superoksiidradikaal oksüdeerib küllastumata rasvhappeid, valkudes tioolrühmi, ensüümidega seotud NADH2 jne. Superoksiidradikaali reageerimisel H2O2 ga tekib hüdroksüülradikaal, mis on superoksiidradikaalist veel toksilisem. Tema eemaldamiseks pole spetsiaalseid ensüüme. Ta on ülitugev oksüdeerija ja kahjustab igasuguseid biopolümeere (näiteks membraanides lipiide). Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Jämesooles, mudas. Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Fakultatiivsed anaeroobid. Saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist ja taluvad hästi
See tihe kontakt toob kaasa selle, et mükoplasma poolt toodetud NH3, H2O2 ja superoksiidradikaalid saavad kergesti tungida peremeesrakku ja kahjustada selle kudesid. Mükoplasmade poolt toodetud H2O2 ja superoksiidradikaal tungivad peremeesrakku. Superoksiidradikaal inhibeerib peremeesraku katalaasi, mis viib H2O2 kuhjumisele ja see omakorda põhjustab SODi (superoksiiddismutaasi) tagasisidestusliku inhibitsiooni. See toob kaasa rakus H2O2 ja superoksiidradikaali kontsentratsiooni tõusu ja membraanid saavad oksüdatiivselt kahjustatud. Order Bacillales *Bacillus, suurim perekond (114 liiki), kuigi osa liike on perekonna Bacillus alt viidud uutesse perekondadesse. On tehtud juurde näiteks perekonnad *Paenibacillus, kuhu on kuuluvad näiteks P. polymyxa ja P. macerans. Nad mõlemad fikseerivad N2. Perekonda Bacillus kuuluvad aeroobsed ja ka mõned fakult. anaeroobsed sporogeensed pulkbakterid
Eriti tugevad oksüdeerijad on radikaalid. Glütatiooni oksüdeerumisega neutraliseeritakse ROS ja oksüdeeritud glütatiooni saab tagasi redutseerida glutatiooni reduktaasiga. Glutatiooni peroksidaas on seleeni sisaldav valk. ME-3 bateril on olemas võime sünteesida glutatiooni ja kasutada seda oksüdeerijate kahjutustamiseks. Tal on nii glutatiooni peroksidaas kui ka glutatiooni reduktaas. Lisaks on tal ka Mn-SOD, mis lagundab superoksiidradikaali. Bifidobacterium bifidiumi käärimine meenutab heterofermentatiivset piimhappekäärimist, sest ka siin osalevad fosfoketolaasid. Ta kääritab 2 mooli Glc kaheks mooliks piimhappeks ja 3 mooliks äädikhappeks. Protsessi võtmeensüümiks on Fru-6-P fosfoketolaas. Streptococcus mutans kaariesetekitaja piimhappebakter. Suudab kasutada väga paljusid suhkruid kääritades neid hapete moodustumisega. Tal on genoomilt ennustatuna väga palju transportereid