nimetame me siin nö. teadvuse normaalseisundiks ehk lihtsalt teadvuse normaaliks. Seda omavad inimesed igapäevaselt ja kõikjal, kuhu nad ka iganes liiguvad. Kuid selline teadvuse seisund, mis tekib kõikide Unisoofias kirjeldatud tajuefektide baasil, nimetatakse teadvuse supernormaalseisun- diks ehk lihtsalt ja lühidalt teadvuse supernormaaliks. Sellise teadvuse tasandile eelneb tavatead- vuse seisund ( teadvuse tasand ) ehk teadvuse normaal, mida omavad inimesed igapäevaselt. Tead- vuse supernormaal on juba inimesest ,,kõrgem teadvus", mis tekib uutmoodi maailma tajumisel. Säärane teadvuse seisund erineb inimese tavateadvuse seisundist väga palju nii nagu erineb ini- mese teadvus sipelga teadvusest. Need on inimese ,,kõrgemad teadvuse seisundid" - teadvuse super- seisundid. Inimese teadvuslikku seisundit peetakse näiteks ahvi ( primaadi ) omast ,,kõrgemaks". Ahvi tead- vuse tase on aga jällegi putuka teadvuse omast kõrgem ( avaram, arenenum jne ). Kuid putuka tead-
nimetame me siin nö. teadvuse normaalseisundiks ehk lihtsalt teadvuse normaaliks. Seda omavad inimesed igapäevaselt ja kõikjal, kuhu nad ka iganes liiguvad. Kuid selline teadvuse seisund, mis tekib kõikide Unisoofias kirjeldatud tajuefektide baasil, nimetatakse teadvuse supernormaalseisun- diks ehk lihtsalt ja lühidalt teadvuse supernormaaliks. Sellise teadvuse tasandile eelneb tavatead- vuse seisund ( teadvuse tasand ) ehk teadvuse normaal, mida omavad inimesed igapäevaselt. Tead- vuse supernormaal on juba inimesest ,,kõrgem teadvus", mis tekib uutmoodi maailma tajumisel. Säärane teadvuse seisund erineb inimese tavateadvuse seisundist väga palju nii nagu erineb ini- mese teadvus sipelga teadvusest. Need on inimese ,,kõrgemad teadvuse seisundid" - teadvuse super- seisundid. Inimese teadvuslikku seisundit peetakse näiteks ahvi ( primaadi ) omast ,,kõrgemaks". Ahvi tead- vuse tase on aga jällegi putuka teadvuse omast kõrgem ( avaram, arenenum jne ). Kuid putuka tead-
nimetame me siin nö. teadvuse normaalseisundiks ehk lihtsalt teadvuse normaaliks. Seda omavad inimesed igapäevaselt ja kõikjal, kuhu nad ka iganes liiguvad. Kuid selline teadvuse seisund, mis tekib kõikide Unisoofias kirjeldatud tajuefektide baasil, nimetatakse teadvuse supernormaalseisun- diks ehk lihtsalt ja lühidalt teadvuse supernormaaliks. Sellise teadvuse tasandile eelneb tavatead- vuse seisund ( teadvuse tasand ) ehk teadvuse normaal, mida omavad inimesed igapäevaselt. Tead- vuse supernormaal on juba inimesest „kõrgem teadvus“, mis tekib uutmoodi maailma tajumisel. Säärane teadvuse seisund erineb inimese tavateadvuse seisundist väga palju – nii nagu erineb ini- mese teadvus sipelga teadvusest. Need on inimese „kõrgemad teadvuse seisundid“ - teadvuse super- seisundid. Inimese teadvuslikku seisundit peetakse näiteks ahvi ( primaadi ) omast „kõrgemaks“. Ahvi tead- vuse tase on aga jällegi putuka teadvuse omast kõrgem ( avaram, arenenum jne )