madalad, paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Basaltsest magmast tardunud ookeaniline maakoor rebitakse siin kaheks teineteisest kiirusega 2 15cm aastas eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine spreeding. Seda protsessi võime oma silmaga näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku lõigul, mis on astenosfääri "magmapadja" peal vee alt välja tõstetud. 36. Superkontinentide tsükkel ning peamised superkontinendid Maa geoloogilises ajaloos. Litosfääri laamade horisontaalsed liikumised pole geoloogilise aja vältel päris kaootilised. Triivides pika geoloogilise aja jooksul, mandrilised laamad liituvad üksteisega hiid- ehk superkontinentideks, mis enne uut lagunemist võivad koos püsida kuni 200-400 miljonit aastat. Viimane hiidkontinent on Wegeneri nimetatud Pangea, mis moodustus 350 miljonit
hulgal gaase H ja He). 3.Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Suuremõõtmelised, väikese tihedusega, koosnevad peamiselt gaasilistest elementidest (He, H, Me, tahke ammoniaak ümbritseb tahket tuuma), paks ja tihe atmosfäär. 4.Millise kahe keemilise elemendi ühendid on Maakoores valdavad? Mis liiki mineraale need moodustavad? O-Si ühendid, mis moodustavad silikaate. 5.Superkontinentide tsükkel ning peamised superkontinendid Maa geoloogilises ajaloos On selgunud, et triivides pika geoloogilise aja jooksul mandrilised laamad liituvad üksteisega hiid e. superkontinendiks, mis võib ühtse tervikuna püsida 200 400 milj aastat enne kui laguneb uuesti mandrite "kildudeks"koos nendevaheliste ookeanide tekkega. Viimane hiidkontinent, A.Wegeneri nimetatud Pangea, moodustus 350 miljonit ja hakkas lagunema 160 milj aastat tagasi. Meie elame
95. Aktiivne ookeaniäär, selle peamised tüübid. 96. Ookeanisüvik, subduktsioonivöönd, akretsioonikiil, melanzinõgu. 97. Ofioliidid ja terreinid (võõrplokid) Ofioloofid: ookeanipõhjalt subduktsioonil maha kooritud kivimkompleksid, leitakse akretsiooniskillust. 98. Wilsoni tsükkel- hiidmandrite lagunemise-tekkismise protsessis ilmuvad-kaovad mandritevahelised ookeanibasseinid. 21 99. Wilsoni tsükkel e superkontinentide tsükkel. Maa ajaloos on mitu korda tsükliliselt vaheldunud mandrite lõhenemise ja hajumise ning nende ühtekoondumise staadiumid. Need on tektoonilised superkontinendid. Superkontinetaalse tsükli pikkus on ca 300 miljonit aastat. 100. Kuumad täpid, joonelised vulkaaniahelikud, basaltplatood nendevahelised seosed. Ookeanilised basaltplatood (LIP): mandrite basaltplatoode (trepikatete) analoogid - kuumatäpi magmatismi produktid 101
annaabi.ee 
