Litosfääri peamisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na. Kuidas toimub laamade liikumine? Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega laamadeks ehk plaatideks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamad võivad olla erineva suurusega. Laamadel on mitmeid liikumisviise. Mida tähendab mandrite triiv? Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, nende suunad ei ole juhuslikud. Aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega superkontinendiks, ning võivad ka lahkneda. Vulkaanide levikualad, vulkanismiga kaasnevad nähtused. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise võõndeis. Vulkaanidega kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, tsunamid, gaaside eraldumine, vulkaaniline tuhk, mudavoolud, geisrid. Maavärinate piirkonnad, tekkepõhjused, tagajärjed.
· Uus mandriline maakoor tekib kivimite ,,kraapimisel" ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge ning sinna liituvad ka erinevate kivimite ülessulamisel tekkinud magmadest tarduvad kivimid. Maapõues toimub ka kõikide kivimite moone. · Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole päris juhuslikud. · Pika geoloogilise aja jooksul liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid- ehk superkontinendiks. · Selline hiidmanner võib ühtse tervikuna püsida 200 400 miljonit aastat ning laguneb siis uuesti mandrite ,,kildudeks". · Ookeanides ja mandritel leiduvad vulkaanid tähistavad süvavahevööstpärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale, st kuumi täppe. · Praegu asub kuuma täpi kohal Mauna Loa tegutsev vulkaan. · Kontitentaalne rift tekib maapinna rebendeid mööda üles tõusnud kuuma täpiga seotud magmadest
2) Parakivimid settekivimitest (marmor lubjakivi moondumisest, Kvartsiit liivakivi moondumisest) 6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust e lehepealt) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kahte näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. · mandrilavade kontuurid sobivad paremini kui rannajoon (konstrueeris Maa kaari, kus kontinendid olid üheks superkontinendiks Pangea) · kivimite ja geoloogiliste struktuuride jjätkumine erinevatel kontinentidel ( eriti aafrika ja l-ameerika vahel) · sarnased fossiilid erinevatel mandriel · vastavalt teatud vanusega settekivimite levikult konstrueeris Maa kliimavöötmete kaardid. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga protsessi kohta.
(gneiss graniidi moondumisest) 2) Parakivimid settekivimitest (marmor lubjakivi moondumisest, Kvartsiit liivakivi moondumisest) 1. 6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust e lehepealt) 1. 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kahte näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. · mandrilavade kontuurid sobivad paremini kui rannajoon (konstrueeris Maa kaari, kus kontinendid olid üheks superkontinendiks Pangea) · kivimite ja geoloogiliste struktuuride jjätkumine erinevatel kontinentidel ( eriti aafrika ja l-ameerika vahel) · sarnased fossiilid erinevatel mandriel · vastavalt teatud vanusega settekivimite levikult konstrueeris Maa kliimavöötmete kaardid. 1. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga protsessi kohta.
MAGMA JAHTUMINE d gneiss, JA TARDUMINE sulamine marmor · Wegneri mandrite triivi teooria Lisaks rannajoonte kokkusobimisele sobivad tunduvalt paremini kokku mandrilavade ehk selfialade piirjooned Konstrueeris maakaardi, millel kõik kontinendid olid ühendatud üheks ehk superkontinendiks Pangaeaks Leidis paleantoloogilist tõendusmaterjale fossiile Konstrueeris vastavalt settekivimi levikule kliimavöötmete kaardi. Kliimavöötmete piirid ühtisid arvataval superkontinendil. Pangaea olemasolule viitas ka sarnaste kivimite bioloogiliste struktuuride jätkumine erinevatel kontinentidel · Laamtektoonika (põhjused, esinevad protsessid laamade servaaladel, näited maailmast)
süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastumandri serva, siis tekib mandri äärde vulkaaniline mäestik. Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded. Mandrite triiv Ka mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole päris juhuslikud. Pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid- ehk superkontinendiks. Kuidas toimub mandriliste laamade lõhkumine? Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoti Maa pinnal nn kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaama, siis tekib kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, kusjuures tekkinud vulkaanid on
MAGMA JAHTUMINE gneiss, JA TARDUMINE SULAMINE marmor MAGMA 9) Wegeneri mandrite triivi teooria. Lisaks rannajoonte kokkusobimisele sobivad tunduvalt paremini mandrilavade e. selfialade kontuurid. Konstrueeris maakaardi, millel kõik kontinendid olid ühendatud ühtseks superkontinendiks e. Pangeaks. Leidis paleontoloogilist tõendusmaterjali (fossiilid) Koostas vastavalt settekivimite levikule kliimakaardi (kliimavöötmete piirid ühtisid oletataval superkontinendil) Pangea olemasolule viitas ka kivimite ja geoloogiliste struktuuride jätkumine erinevatel mandritel. 10) Laamtektoonika(põhjused, esinevad protsessid laamade erinevatel servaaladel, näited).
Selle protsessi äärmuslikuks juhuks on ookeaninõo sulgumine mandriliste ookeaniäärte põrkumise protsessis. Laamade põrkumispiirkonda iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. Nt: Alpide-Himaalaja kurdmäestik Laamade nihkumine mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole päris juhuslikud. Pika Geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega superkontinendiks. Nt: hiidmanner Pangea Kuuma täpi piirkond nii ookeanides kui mandritel leiduvad vulkaanid, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõuskohti Maa pinnal. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. 6.Iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi vulkaane, seostades nende paiknemist laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega; KIHTVULKAANID - Paiknemine: laamade põrkeservadel
Ookeani keskaheliku magmalise aktiivsuse vaibumine subduktsiooniprotsesside jätkumisel mandrilistel äärtel viib ookeaninõo ahenemiseni. Selle protsessi äärmuslikuks juhuks on ookeaninõo sulgumine mandriliste ookeaniäärte põrkumise protsessis. Nii aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. On selgunud, et pika geoloogilise aja jooksul triivides liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid- ehk superkontinendiks. Selline hiidmanner võib ühtse tervikuna püsida 200-400 miljonit aastat ja laguneb siis uuesti mandrite ,,kildudeks", mille vahele tekivad ookeanid. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nn kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega
paiknenud täiesti erinevais kohtades. Teised mandrid, näiteks Aafrika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktika on alles geoloogiliese Keskaegkonnas, sauruste ajastul, laialu pudenenud. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 1.3 Mandrite rännuteed Ookeani ja mandrite asend on kõvasti muutunud viimasel 550 miljoni aasta jooksul. Pisut varem, Aguaegkonna ehk Proterosoikumi lõpul olid kõik mandripangad kuhjatud ühtekokku ülimandriks (superkontinendiks), mida nimetatakse Rodiniaks. Vanaaegkonna alguses, Kambriumi ajastulsee lagunes ja tükid hakkasid laiali harjuma. Eeraldusid Laurentia (Põhja- Ameerika), Baltika (Ida-Euroopa), Siber, Kasahstan, Põhja-Hiina(joonis 3A). Ülejäänud mandrid jäid hiiglalsiku gondwanamaa kooseisu, mis paiknes ekvaatori piirkonnas. 6 Baltika ürgmanner(kratoon) oli siis umber 60-ndal lõunalaiusel. Mandrite hajumine jätkus ka
Me, tahke ammoniaak ümbritseb tahket tuuma), paks ja tihe atmosfäär. 4.Millise kahe keemilise elemendi ühendid on Maakoores valdavad? Mis liiki mineraale need moodustavad? O-Si ühendid, mis moodustavad silikaate. 5.Superkontinentide tsükkel ning peamised superkontinendid Maa geoloogilises ajaloos On selgunud, et triivides pika geoloogilise aja jooksul mandrilised laamad liituvad üksteisega hiid e. superkontinendiks, mis võib ühtse tervikuna püsida 200 400 milj aastat enne kui laguneb uuesti mandrite "kildudeks"koos nendevaheliste ookeanide tekkega. Viimane hiidkontinent, A.Wegeneri nimetatud Pangea, moodustus 350 miljonit ja hakkas lagunema 160 milj aastat tagasi. Meie elame praegu Maa "hiidkontinentide kalendri" järgi selle viimase hiidkontinendi lagunemise ajastul. Varasematest superkontinentidest on andmeid veel ligikaudu 1 miljard, 1.6 ning 2.5 miljardit aastat tagasi eksisteerunute kohta
annaabi.ee 
