STSTB 1kõ Sissejuhatus kasvatusteadusse Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim Esse Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2013 Kasvatusega puutume me kokku igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Halb kasvatus seisneb asusaamisest, kui kasvatamine toimub teise inimese vägivaldsest mõjutamisest, tema sunniviisilisest kujundamisest ja alistamisest. Me anname oma teadmisi, oskusi, põhimõtteid, kanname hoolt lapse heaolu eest. Võim ei pane kedagi oma mõtteviisi muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Tundub paradoksaalne, kuid võimu kasutades kaotab kasvataja oma mõjujõu. Seetõttu ei olegi piiride panekus põhiküsimus mitte võim, vaid vastastikused kokkulepped. Kuna kõigis emotsionaalsetes
Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekte - alustades perekondlikest võimalustest või vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Halb kasvatus seisneb arusaamistest, kui kasvatamine toimub teise inimese vägivaldsest mõjutamisest, tema sunniviisilisest kujundamisest ja alistamisest. Me anname edasi oma teadmisi, oskusi ja põhimõtteid ning kanname hoolt lapse heaolu eest. Tulevase lasteaiaõpetajana leian end tihti mõtisklemas kasvatuse olemuse üle. Võim ei pane kedagi oma mõtteviise muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Kas meie ülesanne on viia võimukalt ellu õppekavasse raiutud mõtted ja juhtida lapsi vajalikus suunas? Tundub paradoksaalne, kuid võimu kasutades kaotab kasvataja oma mõjujõu. Kas meil on üldse
Ja laps peab vanainimest peaaegu rõvedaks õnnetuseks, mida tema endaga mingil salapärasel põhjusel kunagi ei juhtu. Kõik, kes on kolmkümmend täis, on pahurad peletised, kes vahet pidamata irisevad kõiksugu tühiasjade pärast ja hoiavad endal hinge sees, kuigi neil lapse meelest pole millegi nimel elada. Ainult lapse elu on õige elu. Michael Winterhoffi (2010) arvates tekitab väikelapse ja täiskasvanu vaheline partnerlussuhe last kahjustava suhtehäire. Partnerlus vabastab lapse sunniviisilisest alluvussuhtest, mis seiskab tema psüühiliste funktsioonide arengu. Lapsepsühhiaatrina oskab ta oma raamatus anda ka piisavalt arusaadava selgituse, millised mehhanismid takistavad lapse psüühilist küpsemist. Ta kutsub meid lastes jälle lapsi nägema. Ta ütleb, et tuleb teha lõpp lastele pealesurutud partnerlusrollile. Lastele ei ole jõukohane. 8 ----------------------------------------
annaabi.ee 
