tema vaba tahte alusel, vaid väliste asjaolude tõttu, seega tema ei vastuta. Samuti kahju eitamine, kannatanu eitamine. · Diferentseeritud assotsiatsioonide teooria leiti, et kuritegelik käitumine on õpitud ning õppimine toimub teiste inimestega suhtlemise teel, eelkõige väikestes gruppides. · Märgistamise ehk stigmatiseerimise teooria - kuritegelik käitumine pole kuritegelik iseenesest, vaid saab selleks märgistamise kaudu riigi sunniaparaadi poolt. Inimene muutub seega kurjategijaks mitte seetõttu, et rikub seadust, vaid stigmatiseerimise protsessis, mille kaudu võimud annavad talle sellise staatuse. Kui inimene on märgistatud, on tal sellest raske vabaneda ning ta võtab märgi ning sellele vastava käitumise omaks. · Kultuurikonflikti teooria põhines arusaamal, et maailmas eksisteerib palju erinevaid
loomuõiguslased väidavad objektiivse korra olemasolu, siis õiguspositivistid loobuvad sellest. Nad leiavad, et pole mõistlik siduda õigusloomet idealistlike eelarvamustega, alusega, mille olemasolu ei saa teaduslikult tõestada. Kord õigustab ja kontrollib enda kvaliteeti ise ainuüksi enda olemasoluga. Olukord muutub, kui regulatsiooninormide taha tuleb võimas institutsionaliseerutud, professionaalse personaliga toimimismehhanism riigi sunniaparaadi näol. See võib toimima panna igasuguse regulatsioonisüsteemi (ka kõige elukaugema). See on 1 E. Raska Õiguse apoloogia lk 14-16 2 E.Raska Õiguse apoloogia lk 36-43 ühiskonnaajaloolise arengu loomulik ja paratamatu tulemus. Võimumonopoli ja juristika sümbioos, vastastikustele huvidele toetuv liit, mida ideoloogiliselt esindab kujutlus, et õigus juriidilise regulatsiooni vormis on ja peabki olema monopoolse võimu instrument,
RTT lisab kontrolliteooriale sobiva sihtmärgi. Sihtmärk on sobiv, olenevalt sellest, kui suur väärtus on ja kui suurt pingutust nõuab. Kuidas RTT jõutakse? 3 komponendi koosesimene sõltub meie rutiinsetest tegevustest. Kui palju vaeseid koos elab, on seal piirkonas väiksem kuritegevus! 3.4. Stigmatiseerimise (märgistamise) teooria. Esindajaks on Lemert. Teooria väidab, et kuritegelik käitumine pole kuritegelik iseenesest, vaid saab selleks märgistamise kaudu riigi sunniaparaadi poolt. Samas on kuritegelik käitumine kui mõiste suhteline. Erinevad ühiskonnad kriminaliseerivad erinevaid käitumisi. Antud teooria absolutiseerib suhtelist aspekti kuritegevuse juures. Teooria kokkuvõetav teesidena. Kuidas märgid mõjutavad inimest? Psühholoogide uuring klassiõpetajate ja õpilastega, kus õpilased jagati suvaliselt tublid/nõrgad nimekirja. 6 kuu pärast olidki nn nõrgad nõrgemad ja nn tublid tublimad
teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). Heausksust eeldatakse, kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega (TsÜS § 139). Seaduse mõte on, et kui isik omab mingit õigust, peab ta saama seda ka teostada, maksma panna, sest muidu ei tarvitse keegi seda õigust arvestada. Õiguskord keelab tegeliku või oletatava õiguse omavolilise maksmapaneku. Juhul kui tekib vaidlus, peab isik pöörduma riigi sunniaparaadi (nt kohus) poole. Alati pole aga võimalik riigi sunnijõudu kasutada või selle saabumist ära oodata. Sellisteks juhtudeks on seadusandja näinud isikule tema õiguste kaitseks ette jõu kasutamise. Selleks peavad olema täidetud kindlad eeldused. Sellisteks jõu kasutamise instituutideks on hädakaitse ja hädaseisund. Hädakaitse kui õigusinstituut on põhjalikult läbi töötatud karistusõiguses, mistõttu tuleks
Erinevus on vaid selles, et kui loomuõiguslased väidavad objektiivse korra olemasolu, siis õiguspositivistid loobuvad sellest. Nad leiavad, et pole mõistlik siduda õigusloomet idealistlike eelarvamustega, alusega, mille olemasolu ei saa teaduslikult tõestada. Kord õigustab ja kontrollib enda kvaliteeti ise ainuüksi enda olemasoluga. Olukord muutub, kui regulatsiooninormide taha tuleb võimas institutsionaliseeritud, professionaalse personaliga toimimismehhanism riigi sunniaparaadi näol. See võib toimima panna igasuguse regulatsioonisüsteemi (ka kõige elukaugema). See on ühiskonnaajaloolise arengu loomulik ja paratamatu tulemus. Võimumonopoli ja juristika sümbioos, vastastikustele huvidele toetuv liit, mida ideoloogiliselt esindab kujutlus, et õigus juriidilise regulatsiooni vormis on ja peabki olema monopoolse võimu instrument, riigivalitsuse seadustesse valatud tahe. Vastavalt sellele leitakse juriidiline õigustus