Ristimärk: 5 sõrme Ristimärk: 3 sõrme Paastivõimu tugevnemine Ketser - Usust kõrvale kalduja Pühak - Religiosselt austatud isik Reliikvia – Pühakutega seostatud esmed, mis arvati kandvat Jumalikku väga Kerjusmungaordud: Rändasid ja pidasid jutlusi Langus Kuningavõim tugevnes Suur skisma Islam Ajaarvamine algas 1428 Peamised voolud: Suniidid, Šiidid Viis tugisammast: 1. Usutunnistus 2. Palvus 3. Annetamine 4. Paast 5. Palverännak Koraan – Pühakiri Mošee – Islami pühakoda Meka – Muslimite pühalinn Kaaba tempel – Meka linnas olev tempel Ristisõjad Põhjusteks: Usuline vaimustus ning võimuiha Clermont kirikukogul kutsuti üles rahvast muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama Tulemus: Ebaõnnestus
Algul levitas Muhammad ilmutust Mekas, pärast seda naaberlinnas Mediinas. Islami levik Islam on maailmas üks levinumaid usundeid, järgijate arvult teisel kohal peale kristlust. Inimesed kes usuvad Allahi kutsutakse moslemiteks. Moslemeid on maailmas ligikaudselt 850. miljonist kuni 1. miljardini. Enamjaolt on see levinud Aafrika ja Aasias. Islami kogukond koosneb kahest väiksest rühmitusest, mille tõekspidamised on pisut erinevad. Omavahel võistlevad kaks rühmitust: Suniidid ja iidid. Koraan Koraan on Islami püharaamat. Koraan pandi kirja aarabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Koraani loetakse istudes, kummardununa ja rühmiliselt. Koraani ei loeta suvalisel ajal ja suvalises kohas. Eestikeelne tõlge ilmus välja 2007. aasta detsembris kirjanduselt Avita. 2012 valmis Afganistaanis maailma suurim Koraan mida valmistati 5 aastat. Palvetamine Moslemid palvetavad Moees. Moee on moslemite pühakoda kus nad käivad palvetamas ja jutlustusi kuulamas
Islamiusulised e. moslemid e. muhameedlased (kokku 1 miljard 300 000) on enamuses 35-s riigis, riigiusuks on see 28-s riigis. Islam on monoteistlik (tunnistab vaid ühte jumalat). Usuvooludest moodustavad 80% suniidid, aga eksisteerivad ka shiidid, sufistid jm. See radikaalne religioon kujunes välja 7. sajandil Araabia poolsaarel. Kahe sajandi jooksul toimus ekspansioon Prantsusmaa ja Indiani. Esialgu oli moslemitel ühtne riik, kalifaat, pealinnaks Bagdad (hiljem tekkis ka Hispaania aladel). Hispaania moslemeid nimetatakse maurideks. 10. saj. lagunes Bagdadi kalifaat erinevateks riikideks, maurid tõugati välja 15. saj. Araabia keel aitab rahvaid ühendada ja usku levitada
* Nelipühilus olulisemaks on keeltes rääkimine ja tervenemine. * Kristluses on 7 surmapattu ja 7 voorust ISLAMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Maailmas teine suurim religioon, samuti ka kõige problemaatilisem. * Alistumine Islam * Alistunu Muslim (Moslem) * Islam pärineb Saudi-Araabiast, Mekast, kus Muhamed sündis. * Prohvet Muhamed on viimane prohvet, pärast teda ei tule enam kedagi. * Islami maailmapilt on jagunenud kaheks: islami maja ja sõja maja * 80% islamist moodustavad Suniidid. * Islami vagaduskoolkond sufid * Pühakiri Koraan (koosneb 114-st suurast) * Tava, prohveti pärinemus sunna * Ususeadus sariia * Toidureeglid hala (Keelatud on sealiha, teadmata viisil tapetud/surnud loom ja alkohol) * Usk jumal on üks jagamatu tervik. Usutakse inglitesse. Usutakse prohvetitesse ja pühadesse raamatutesse. Usutakse viimset kohtupäeva. Usu eest surnud märtrid ei pea ootama kohtupäeva, sest nad võetakse koheselt paradiisi.
Suri 632.a medinas ja on sinna maetud. Koraan koosneb Muhhamedi 23 poolt jooksul saadud ilmutustest ja suulisest pärimusest. Ehtne koraan saab olla ainult araabia keeles. Koosneb 114 suurast e peatykist. Õpetus koosneb 5 ettekirjutusest (ei ole jumalat peale jumala ja muuhhamed on jumala saadik, paastumine, palverännak mekasse) alkoholi keel sealiha ja veistoitude söömis keeeld püha sõja ja kättemaksu kohustus. 650 l6heneb suniitideks ja siitideks. Suniidid on abu bari j2rgijad tunnistavad ainult koraani ja sunnat. Sunna on pärimus muhhamedi elust. Siidid on kalif ali järgijad ja usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja messias mahtit. Islami kunst tähtis koht oli arhidektuuril, kerkisid moseed- pühakojad, medresed- islamiusuliste noormeeste koolid, hauakambrid jne. Hooneid ilustati vaid geomeetrilise ja taimornamendiga kuna on keeld kujutada allahi loodud elusolendeid. Indoneesias oli levinud varjuteater. Teadus
kõik arengumaad ei ole kolooniad- Tai. Ja mitte kõik pole vaesed- nt Saudi-Araabia (siseriiklik vahe suur). Erinevused: poliitiline kord, ühiskonna struktuur ja majanduse korraldus. II teravad klassivahed: Euroopa mõisnikud, talupojad Antikolonialsim. Urbaniseerumine- töölised, ametnikud, sõjaväelased, töötud linnaelanikud. III majanduse mahajäämus ja vaesus: väljaõppe puudumine, loodusõnnetused, vead majanduse reformimisel, riikide võlad. Saudi-Araabia: suiidid ja suniidid. Islami-usulaste kõige püham riik (Mecca). USAl suhteliselt head suhted SAga. Rahvaarv ca 27 milj. Etnilised grupid araablased 90% 10% teised rahvused. Religioon 100% islam ainult lubatud. Saudide kuningas on eesotsas. Ajalugu algab 1722 (18 saj) Ottomani impeerium ja Saudid. 1913- maavalduste taastamine. 1930ndad- vaesus. OPEC: Organization of Petroleum Exporting Countries. ARAMCO- Arabian-American Oil Company arengud 1950-74. Nafta diplomaatia. Leping, mis sõlmiti on salajane
Kõige rohkem moslemeid on Indias. Kogu kultuur (islam ja araabia keel) – araabia kultuur. Islami usu kiiresti levimise põhjused: 1) usku levitati sõjaliselt, ning mehed olid motiveeritud, hea sõjavägi; 2) inimesed, kes võtsid vastu islami usu, vabastati maksude maksmisest. Pärast Muhamedi surma valisid araablased talle järglase – ilmaliku valitseja ja usujuhi – kaliifi. Vastloodud riiki hakati kutsuma kalifaadiks, mille pealinn oli Mediina. Islami kogukond jagunes kaheks: 1) Suniidid – järgivad Koraani kõrval ka sunnat, peavad Muhamedi järglaseks ka Muhamedi sõpra; 2) šiidid – peavad Muhamedi järglaseks veresugulast. Islami pühamu on Mošee. Kaliifidest kujunesid välja päritava võimuga ilmalikud valitsejad, usuküsimuste üle hakkasid otsustama teoloogid ja õigusteadlased. Pühakiri e koraan- Muhamedi ilmutused sh. Rituaalsed eeskirjad ja õiguslikud sätted. Koosneb 114. Peatükist e suurast, mis on reastatud pikkuse järjekorras.
Koraanis. Moslemid, et leida ainsalt õiget käitumis- ja eluviisi, toetuvad eelkõige koraanitundjatele, kes on tavaliselt ka kohalike kogukondade õpetajad. Koraani järgi on kõik inimesed vastutavad oma tegude eest . Idamaised traditsioonid ja moslemite usulis-kõlbeline eeskiri soodustas ideaalse õigeuskliku muhameedlase, tema maailmavaate ja moraali kujunemist. Õige muhameedlase peamine voorus on alistumine Allahile-fatalism .Maised mured on teisel kohal. Suniidid toetusid Koraani kõrval ka sunnale. Sunna oli kogum eeskirju, mis omakorda toetusid hadistidele, sisaldamas jutte prohveti käitumisest ja ütlustest, ning seletasid erinevalt kogukonna ja pärimuse osa. Moslemit iseloomustab tavaliselt kõrge moraal, ausus ja praktilisus majandustegevuses. sariaat on moslemitele jumalik tava, kuidas islamikogukonnas elada. sariaat koosneb korraldustest ja kohustustest, sealhulgas kohustuslikud rituaalid, mida täidab iga moslem.
annaabi.ee 
