ajal. Need, kes ei soovinud sõdida kummaski armees, põgenesid Eestist. Enamasti mindi Soome. Soome armeega liitunud eestlasi kutsuti Soomepoisteks. Kokku teenis Soome armees umbes 3500 eestlast. Peale Soome põgeneti ka mujale väga palju. Enamasti oli tegemist paadipõgenikega, kes sõudsid väikeste kalapaatidega, mis olid tihti peale ka ülerahvastatud, näiteks Norrasse või Rootsi. Väga paljud jõudsid lõpuks välja Ameerikasse ja Austraaliasse. Eestlaste seas hakkas sundmobilisatsioonide ajal suurt populaarsust koguma metsavendlus. Metsa põgenesid need mehed, kes ei tahtnud minna punaarmeesse ega Saksa armeesse. Nad põgenesid metsa, sest muidu oleks neid ära küüditatud. Aktiivsemad metsas redutajad hakkasid koonduma ja kättemaksuks ning enesekaitseks võimalusi otsima. Kõikjal tekkis matsavendade salku, kes tegutsesid üldiselt omaette, sest sidepidamiseks vahendid puudusid. Metsavendade relvastus piirdus käsirelvadega, mida polnud ka just palju
Kuigi neid oli liiga vähe, et Eesti tulevikku muuta, näitas nende tegevus, et ka väikerahvas võib kahe suurriigi võimuheitluses leida kolmanda tee ning võidelda oma kodumaa saatuse eest. Soomepoisid saabuvad Tallinna Kokkuvõte Eesti sai Teises maailmasõjas rängalt kannatada- mitmed linnad purustati peaaegu täielikult, enamik sadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei toimunud, külvipind ja kariloomade arv kahanes oluliselt. Samuti vähenes ka Eesti rahvaarv, sest sundmobilisatsioonide käigus langesid paljud eestlased ning kümned tuhanded põgenesid ka välismaale. Kasutatud kirjandus: LÄHIAJALUGU, õpik 9. klassile, I osa
sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälga, haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. Sakslaste korraldusel hakati formeerima uusi vabatahtlikest koosnevaid väeosi- ida- ja politseipataljone. Augustis 1942 kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine. Kuna vabatahtlike värbamine ähvardas läbi kukkuda, hakati noormehi sundvärbama, mille tulemusel kasvas leegionäride arv 1944.a alguseks 11 000 meheni, kellest moodustati 20. Eesti SS-diviis. Sundmobilisatsioonide käigus põgeneti enamasti Soome. Soome armeega liitunud eestlaste- soomepoiste-vaimseks juhiks sai Karl Talpak. 1941. a suvel võitles Venemaa pinnal sakslaste vastu 22. territoriaalne laskurkorpus. Umbes samal ajal veeti Eestist Venemaale 32000 mobiliseeritut. Mobiliseeriud saadeti tööpataljonidesse, mis sarnanesid sunnitöölaagritega. 1942.a sügiseks formeeriti Uuralites 8. Eesti laskurkorpus, millesse kuulus u 27000 meest. BAASIDE AEG 23
annaabi.ee 
