maga hästi ja üsna tihti aetakse kõik gaasivalude või kasvavate hammaste kaela. Mind hämmastas ka see, et Danieli käitumine muutus üsna ruttu ja radikaalselt. Ennem ta tahtis ikkagi mingit tähelepanu ja vanemad pidid temaga pidevalt tegelema ja siis järsku ta tõmbus eemale ja eelistas olla omaette. Danieli hilisemas arengus on selgelt välja toodud märgid sellest, et tal on Aspergeri sündroom ja kalduvus autismile. Tänapäeval juba teame, et kõrvade kinnipanemine, sundliigutuste tegemine, ,,kiikumine", eraldatus ja omaette olemine on selged märgid utismist ning Aspergeri sündroomist. Üks asi, mis mulle avaldas muljet oli Danieli perekond ja selle suurus, sest olgem ausad 9 last tänapäeval on ikka väga palju.Vaatamata sellele, et keegi ei diagnoosinud Danielil autismi või Aspergerit käitusid tema vanemad temaga üsna õieti ja minu arvates aitas suure pere loomine väga paljuski kaasa tema arengule. Raamatu põhjal võin
puitpind, puitrest, elastne kummist või plastikust matt • Jalanõud: jalatalda jälgiva füsioloogile sisetallaga, tugevast materjalist, piisavalt avarad, konts 3 – 4 cm, kontsarihmaga • Võimalusel kasutada seismistööd kergendavaid seismistugesid • Töötasapind olgu vastavuses töötaja kasvuga ja töö raskusastmega Sundliigutused • Sundliigutusteks loetakse sarnaseid liigutusi, mida teostatakse tööprotsessi läbiviimiseks vähemalt 50 % tööajast • Sundliigutuste puhul oluline rütm – soovitav, et töötaja ei peaks lakkamatult töötama üle oma võimete st. tema jaoks maksimaalse kiirusega (inimese töövõimekus kõigub eriaegadel 10 – 30 %) • Sundliigutuste ja sundrütmi puhul olulised sagedased puhkepausid – näiteks iga poole või tunni järel 5 kuni 10 minutit. • Sundliigutuste puhul oluline, et töötajad saaksid ka oma tööoperatsioone vahetada, koormates tänu sellele erinevaid
Põhiosa nendest on rahustid ja uinutid. Nende ravimite liigse tarvitamise tagajärg võib olla teo- ja isegi liikumisvõime langus või kadumine. Neuraleptikume kasutatakse psühhooside, samuti tugeva rahutuse, agressiivsuse ja dementsete vanurite käitumishäirete ravis. Neuroleptikumide ebasoovitavad kõrvaltoimed on haige liigrahulikkus, vererõhu langus, urineerimisraskused ja kõhukinnisus, samuti neuroloogilised kõrvalnähud parkinsonismi ja või sundliigutuste näol. Sundliigutusi näeme peamiselt keeles, suu ümbruses, näo- ja kaelalihastes. Neuroleptikumide puhul ei ole erilist vahet, millist preparaati kasutada, kui doos annab tarviliku efekti. Tavalisemad ravimid on bensodiatsepiinrea preparaadid, mida tuleb anda ettevaatlikult üle 75-aastastele ja raskes seisundis vanuritele. Nende ravimite kasutusaeg on soovitatavalt 2 nädalat. Ravimite valimine Ravimite valimine ja kokkusobitamine on vanurite ravis eriti oluline. Tuleb saavutada
annaabi.ee 
