jahedamatele. See võib toimuda keha sees, kahe kokkupuutuva keha vahel või ühelt kehalt teisele, kui nad on teineteisest eraldatud kolmandaga. Soojusjuhtivus metallides toimub tänu elektronide soojuslikule liikumisele. Soojusjuhtivus on iseloomulik tahketele kehadele ja soojusjuhtivuse tekkeks on vajalik temp-de erinevus. Konvektsioon on soojusülekanne gaasi või vedeliku osakeste liikumise teel. Eristatakse loomulikku ja tehis- e sundkonvektsiooni. Loomuliku konvektsiooni korral toimub gaasi või vedeliku liikumine nende mikroruumalade tiheduse erinevuse tõttu, tehiskonvektsiooni korral pannakse gaas või vedelik liikuma ventilaatori või pumba abil. Konvetsioon toimub järgmiselt. Gaas või vedelik, puutudes kokku kuuma kehaga, soojeneb soojusjuhtivuse tulemusena. Gaasi või vedeliku sel viisil kuumenenud mikroruumalade tihedus muutub väiksemaks kui jahedamatel ning nad liiguvad ülespoole,
viskoossuse mõju survekaole liinis. Mida pikem liin seda suurem survekadu; mida väiksem viskoossus seda paremini voolab; mida kitsam torustiku läbimõõt seda suurem survekadu. mida suurem voolukiirus seda suurem survekaudu. 27. Esitada vähemalt 2 näidet segamisprotsesside kasutamise / tähtsuse kohta tehnoloogilistes protsesseides. Kasutatakse soojuslike protsesside kiirendamiseks mahulistes soojusvahetites. Segamine tekitab toote poolel sundkonvektsiooni, vedela toote kihid segunevad intensiivselt ja soojusülekandetegur suureneb. Segamine kiirendab ka massiülekandeprotsesse. Näiteks juustu või liha soolamisel suurendab soolvee segamine massiülekandetegurit ja sellega ka soolamisprotsessi. 28. Millised on 3 põhilist segamise meetodit ning millest sõltub nende valik? 3 Pneumaatiline segamine - kasutatakse madala viskoossusega vedelike või peene puistematerjali (nt:
4. Millise 2 põhitingimusega (soojuslike protsesside efektiivsuse mõttes) peab arvestama küttepindade koostamisel? Mida õhem sein ja mida parem soojusjuht, seda parem. Vältima peaks täiendavate seinade tekkimist ning küttepind peaks olema kahjustamata. Peab arvestama erisoojusega ja matejali vastupidavusega. 5. Kirjeldada konvektiivse soojuslevi olemust? Selgitada loomuliku konvektsiooni ja sundkonvektsiooni erinevust. Näited. Toimub voolavates keskkkondades, vedelikud või gaasid. Loomuliku korral liigub tänu vedeliku tiheduse erinevustele, sundkonvektsiooni puhul paneb liikuma väline tegur, näiteks pump. 6. Kirjeldada kiirgusliku soojuslevi olemust? Oleneb pinna omadustest ja selle värvist. Hõredas keskkonnas paremini. Soojusülekanne toimub elektromagnetlainete vahendusel, neeldumisel. 7
Teine soojuslevi on konvektsioon. Gaaside ja vedelike puhul tänu nende voolavusele tekib alati iseenesest erineva temp. osade makroskoopiline liikumine ja sellist soojusülekannet kus kuumemad vedeliku või gaasi makroosad liiguvad ja segunevad omavahel ja sellega antakse soojus kuumematelt massidelt külmemale. Konvektsioonile esineb ka vahest juhtivus. Seda soojuselevi vormi nim. soojuse levi makrovormiks. Tehakse vahet loomuliku konvektsiooni (vaba konvektsiooni) ja sundkonvektsiooni vahel. Vaba konvektsioon tekib. Sundkonvektsiooni põhjustavad välisjõud. Praktikas pakub huvi konvektiivne soojusülekanne tahke keha pinna ja temaga kontakteeruva voolava vedeliku või gaasi vahel. Soojuskiirgus on kontaktivaba. Soojuskiirgus on keeruliste aatomi siseste protsesside tulemusel ja kujutab endast kiirgava keha siseenergia leviku protsessi elektromagnetilise lainetuse või võnkumise teel. Teine keha neelab seda energiat. Omane on tahketele ja
samuti tahked kehad. Veeaur,Vesi, Suitsugaasid, lid, Soolade vesilahused, Vedelike segud, Sulametallid, Keraamilised metallist kuulid. Soojust akumuleeruvad tellised vi keraamilised plokkid. Enam levinumad Veeaur, Vesi ja Suitsugaasid.vike kulu , suure entalpia vrtuse tttu. Krge soojuslekande tegur. heks puuduseks on tema piiratud transporditavus ta hakkab kiiresti kondenseeruma. Kuumal veel kui soojuskandjal on kllalt suur konvektiivsus lekande tegur ja just sundkonvektsiooni korral ja teda saab juhtida kllalt kaugele eriti kaasajal kus kasutatakse eelisoleeritud torusid.Ja kttessteemides ei ole probleemi nende pinna temperatuuiga kuni 70(kraadi) radika pinna temp on natukene madalam. Suitsugaasid (igapevases elus ei ole nii palju , katelde sees ikka , tstusashju jms) temp ei sltu rhust nii nagu veeaurul oli see. saab krge temp. gaase saab kasutada atmosfrirhu heks suureks puuduseks on vike soojuslekande tegur
annaabi.ee 
