• Majandus allutati tsentraalsele võimule, seda teostati viisaastaku plaanide järgi. • NSVL muutus tööstusriigiks (teisel kohal). Industrialiseerimine • Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis mõjutas vähe. • Hoogsalt arenes sõjatööstus, mis oli juhtiv maailmas. • Rasketööstuse eelisarendamine ja tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa tootlikkuse langemise. • See omakorda tõi kaasa elanike vaesumise. Suund sundkollektiviseerimisele • 1920date lõpul tekkinud viljavarumise probleemide tõttu ei tahtnud talupojad viljajääke ära müüa (ostuhind madal). • Riiklik vajadus oli suur – tööliskond ja sõjavägi vajas toitu. • Õiglase hinna kehtestamise asemel konfiskeeriti talupoegadelt vili jõuga. • 1932-1933 puhkes suur nälg, hukkus 7 milj. Sundkollektiviseerimine • Talupoegade üle kontrolli saavutamise üks osa oli sundkollektiviseerimine – talumajapidamiste ühendamine
Toonane arvamus sai aga saatuslikuks, kuna Stalin suutis oma osava mänguga 1929. aastaks kõrvaldada juhtivkohtadelt kõik teda mittetoetavad isikud, kindlustades sellega oma võimu kogu riigis. Stalini ainuvõim pani aluse uuele süsteemile, mille märksõnaks oli terror. Stalini võim tõi endaga kaasa suurel hulgal muutusi, mis pidid lõppkokkuvõttes inimestest looma mittemõtlevad töötavad robotid, kelle juhtsüsteemiks oleks kommunism. Esmalt võeti suund sundkollektiviseerimisele, mis sai alguse vilja ülimadalast kokkuostuhinnast. Nimelt ei olnud talupojad nõus vilja pakutud raha eest riigile müüma, mis ajas võimu tagajalgadele, kuna vilja oli vaja tööliskonna ja sõjaväe vajaduste rahuldamiseks. Õiglase hinna kehtestamise asemel konfiskeeriti vili talupoegadelt jõuga, mis põhjustas 1932. 1933. aastal suure nälja puhkemise. Näljahäda tõsidust tõendavad andmed kannibalismijuhtumitest ja umbes seitsme miljoni inimese surmast
Ülesandeks peaks olema seaduste vastuvõtmine. Valimistel ühele kohale 1 kanditaat. ... 25.05.09 ENSV majandus 1944. aastal (algas ka uuesti NSV okupatsioon) uus maareform. Maksimaalseks ha arvuks oli endiselt 30 ha, ülejäänu läks uusmaasaajatele. Talupoeg ei olnud enam omanik, vaid kasutaja. NSVL andis neile maa põlise kasutamise akti. Võttis NSVL suuna sundkollektiviseerimisele. Talude asemel pidid tekkima ühismajandid, kas kolhooside või sovhooside kujul. Sovhoos riiklik põllumajanduslik ettevõte. Kolhoos kollektiivne põllumajandus ettevõte. Sovhoosid loodi eestkätt vabadel maadel. Kolhoosi loomine tähendas, et talupojad vabatahtlikult liituksid ja rajaksid ühise ettevõtte. Esialgu puudus selleks huvi ning siis muudeti see sunniviisiliseks. Selle jaoks tõsteti makse, üks
annaabi.ee 
