muuta, vaid täiustada. See pakub filosoofilist tuge jäikadele hierarhiatele, mis on Hiinas poliitiliselt ja sotsiaalselt eksisteerinud, samuti ühiskonna staatilisele loomusele, suundumusele olla vastu muutusele muutuse enda pärast, rahva surve puudumisele valitsustele ning väärikuse, au ja alndlikkuse tähtsusele. Sama tähtis on, et see on üks põhjusi, miks hiinlased usaldavad suhtlemise ja inimestevaheliste kohustuste puhul sundimatust juriidiliste, usaldusväärsete ning ülemaailmaliselt kohandatud ja kodeeritud õigussüsteemide asemel. 9 6. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Konfutsianism http://en.wikipedia.org/wiki/Confucianism Raamat: „Idamaade filosoofia,“ eesti keelde tõlkinud Henn Käämbre aastal 2009. Raamat: „Konfutsiuse tarkuseraamat,“ eesti keelde tõlkinud Gustav Pärn aastal 2004.
nukrutsevad meeleolud. Osalt loomistarbest, osalt lugejaskonna pealekäimisel jätkas Luts Tootsi-lugude sarja. Vähemate vaheaegade järel ilmusid temalt: ,,Suvi" (I 1918, II 1919), ,,Tootsi pulm" (1921) ja ,,Äripäev" (1924). Nimetatud teoseis esinevad küll samad tegelased, kuid neid pole kujutatud säärase plastilisusega kui ,,Kevadeis". Samuti ei anna kõnesolevad jutud tunnistust sellest ladusast jutustamisoskusest, sundimatust huumorist ega leebest nukrameelsusest, mis on omased Lutsu pildikestele koolipõlvest. Vestelaadilised jutustused ,,Tootsi pulm" ja ,,Äripäev" kannavad eelkõige süvenematuse ja ruttamise pitserit, mis nende kunstilist väärtust suuresti kahandab. Tootsi-lood, eriti ,,Kevade" I ja II, põhinevad kirjaniku isiklikel mälestusil Palamuse kihelkonnakoolist ja selle lähemast ümbrusest. Võib eksimatult väita, et Tootsi-lugude kunstiküpsema osa
Kõne tüüpilised osad on sissejuhatus, aine/probleemi käsitlus ja lõpetus. Sissejuhatuse ülesanne on pöörduda kuulajate poole, saavutada nendega kontakt ning juhatada nad aine/probleemi juurde. Kõne põhiosa on aine/probleemi esitus/käsitlus, mis võib põhineda jutustamisel, kirjeldamisel või arutlemisel. Kõne lõpetuses tehakse tavaliselt kokkuvõte ning antakse nähtusele/probleemile hinnang, tänatakse kuulajaid. Hea kõnemehe tunneb ära vahetust ja sundimatust läbikäimisest publikuga ning oskusest valitseda oma häält, mõtteid ja kuulajaid. kõnekujund vt troop. kõnekäänd rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kõnekäändu on võimalik mõista vaid lauses. Olenevalt lausest võib kõnekäänu tähendus muutuda. Kõnekäändusid kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja ilmestamiseks. Näiteks: Tõnu ei seisa pudeliski paigal.
annaabi.ee 
