Lauavein ei ole kodu külastades sobiv kingitus. 3.20 Rõivastumine Rõivastumisstiilid on nii meestel kui ka naistel formaalsusi jälgivad, olenemata sündmusest - ärilisel või seltskondlikul, tööl, restoranis või tänaval. Formaalne tähendab antud juhul vähemalt kontoris tumedat ülikonda ja lipsu meestele ning ranget kostüümi või seelikut ja pluusi naistele. Parimad on nööritavad kingad (vältige lahtisi kingi, sest neid peetakse liiga sundimatuks). Vaba rõivastus ei ole meestele ärilise asjaajamise puhul kohane. Tänaval tähendab vaba rõivastus tavaliselt teksaseid ja spordijalatseid. Seltskondlikul koosviibimisel tähendab vaba rõivastus kõige sagedamini maitsekalt kooskõlastatuid rõivaid, kaasa arvatud pintsak meeste. Formaalne rõivastus tähendab harilikult õhtuülikonda, mis on väga stiilne. Enamik restorane ei nõua meestel lipsu, kuigi kõrgema klassi restoranid ootavad nii meestelt kui naistelt hästi rõivastumist
Rahutule ja kannatamatule kliendile tuleb pakkuda väljakutseid, suhtlemisel tuleb olla otsekohene ning asjalik vältides seltskondlikku lobisemist. Sõbralikule ja entusiastlikule kliendile mõjub hästi tunnustamine, kasutada mitteametlikke avatud arutlusi. Rahulik ja heatahtlik klient seisab tavaliselt muutustele vastu, ta on agressiivsuseta. Temast tuleb lugu pidada, talle tuleb anda võimalus mitteametlikuks sundimatuks vestluseks. Vaenulik ja kriitiline klient, kes tuleb meid proovile panema, on ettevaatlik tunnete väljendamisel ja küsib informatsiooni üksikasju. Temale tuleb pakkuda kindlaid reegleid, kasutada ametlikku suhtlemist ning vältida isiklikke küsimusi. Oma tööga paremini toimetulemiseks tuleb tööd nautida, olla enesekindel, hoolida kaasinimestest, suruda alla oma ego, olla kohal siin ja praegu, hoolitseda oma välimuse ja
kujuneb intonatsiooniline väljendusrikkus. Keele-, liikumis-, rütmi- ja laulumängudel on prosoodia ning suulise väljendus- oskuse arendamisel suur tähtsus. Lauldes ja mängides ei tüdine lapsed sõnade kor- damisest ning omandavad õige häälduse. Laule ja salme võib saata kõnerütmis plak- sutamise või liikumisega, mis aitab kaasa õige kõnerütmi ning häälikupikkuste kuju- nemisele. Muusika teeb keele omandamise elavaks, sundimatuks ja mänguliseks, eesti keele tegevuse mitmekülgsemaks ja lustiliseks. Töölehtedel toodud laulud ja laulumängud on soovituslikud ning on oluline, et keeleõpetaja suhtuks sellesse materjali paindlikult ja loovalt. Keeleõpetaja saab seda materjali kasutada, arvestades iseenda muusikalisi oskusi ja võimeid ning pidades silmas teemaga sobivust, laste vanust ja huve ning nende keeleoskuse taset. Muusika kasutamine eesti keele tegevuses toetab keeleõpet ja seepärast võib