Mida rohkem Vilde ühikonda kirjeldab, seda selgemaks saab vajadus raamatu Mari järele, kes oma iseloomuga andis Vildele hea võimaluse ühiskonda kritiseerida. Mari puikles tükk aega meeste plaanidele vastu, kuid lõpuks siiski nõustus Kremeriga vahekorda astuma. Ma arvan, et ta tegi seda seetõttu, et talle lõppuks vaba valik oli jäänud. Ennem, kui Prillup proovis teda minema sundida, siis oleks mõisa minek tundunud mehe soovidele järele andmisena. Peale seda, kui mees oli teda sundimast loobunud oli mõisa minek ainult tema teha. Kuna Kremer inimesena talle meeldis ja tema vabadust see käik ei piiranud, siis ta seda ka tegi. Mari otsustes on selgelt näha "tahan- seda-vihmaussi-mille-isa-just-ära-sõi" sarnast käitumist. Tema otsused ei olnud mitte need, mida ta ise, või Prillup tahtis, vaid sellised, mida Prillup ei tahtnud. Mari aimas lõpuks, et kui ta mõisa läheb, siis varsti ei meeldi see enam Prillupile ja ta hakkab seda keelama. Sellepärast ts siis läkski.
Sellepärast ei võtagi Margarete seda vastu, vaid ehtekarp antakse hoopis kirikule. Kui tuuakse aga teine ehtekast, siis Maragarete seda enam emale ei näita, vaid hoiab omale. Viib selle hoiule Marta juurde. Mefistofeles tuleb külla ning suudab naised ära võluda, et nood tuleksid tema ja Faustiga jalutama. 8.Iseloomusta Margarethet, tema kodu ja senist elu. Margarethe peres pole teenijat, mistõttu peab ta aina rübelema. Ema teda taga sundimast ei väsi, ei lõpe töö ükskõik kui palju teed. Kuid samas pole vaja puudust tunda, kuna isast kadunust jäi maha linnaäärne aed ja väike maja. Enne lapse(õe) sündi viis surm ta isa ning oleks ka ema viinud. Kuid ema oli visa ning taastus haigusest tasa ja targu. Sel ajal mil ema haige oli kasvatas Margarete ise oma õde. Kuid nüüdseks on õe haigus hauda viinud ning vend on sõjaväes. Margarete on ka väga tagasihoidlik – ei
ühikonda kirjeldab, seda selgemaks saab vajadus raamatu Mari järele, kes oma iseloomuga andis Vildele hea võimaluse ühiskonda kritiseerida. Mari puikles tükk aega meeste plaanidele vastu, kuid lõpuks siiski nõustus Kremeriga vahekorda astuma. Ma arvan, et ta tegi seda seetõttu, et talle lõppuks vaba valik oli jäänud. Ennem, kui Prillup proovis teda minema sundida, siis oleks mõisa minek tundunud mehe soovidele järele andmisena. Peale seda, kui mees oli teda sundimast loobunud oli mõisa minek ainult tema teha. Kuna Kremer inimesena talle meeldis ja tema vabadust see käik ei piiranud, siis ta seda ka tegi. Mari otsustes on selgelt näha "tahan- seda-vihmaussi-mille-isa-just-ära-sõi" sarnast käitumist. Tema otsused ei olnud mitte need, mida ta ise, või Prillup tahtis, vaid sellised, mida Prillup ei tahtnud. Mari aimas lõpuks, et kui ta mõisa läheb, siis varsti ei meeldi see enam Prillupile ja ta hakkab seda keelama
Talle ei meeldinud Mefisto ning see, et Faust temaga suhtles. Talle ei meeldinud sugugi Mefisto läheduses olla, sest tajus temas midagi halba. Usk ja südametunnis olid põhjuseks, miks ta lõpus oma karistuse vastu võttis. Margareta oli vaene, aga töökas ning elas emaga kahekesti. Ta kuulas ema sõna ning oli tema suhtes aukartlik. Tüdruk oli väga töökas. ,,Ah, mis te teete. Suudelda mu käsi? Nii karmid, karedad on need. Mind ema tagant sundimast ei väsi, ei lõpe töö, ükskõik kui palju teed." Tema süütus, lihtsus, kergemeelsus ja üksindus muudavad ta Fausti meelituste ohvriks ning panevad ta arvama, et Faust armastab teda samamoodi nagu tema Fausti. Mees toob aga kaasa Margareta jaoks palju pahandusi, viib ta hukkatusse. 3.2. Margareta perekond oli lagunenud ja seetõttu võib öelda, et Margareta oli tegelikult päris üksik. See ei olnud rõõmus ja õnnelik perekond. Seetõttu ei olnud Margaretal tuge
annaabi.ee 
