f) riigipööre (millal, miks, kes)- 1934 kevadel, Laidoner ja Päts, et takistada vapside võimulepääsemist, koondamaks võimu enda kätte. g) võitlus opositsiooniga- opositsiooni põhituumiku moodustasid endiste Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed. Iga nende eluavaldus oli raskendatud. Poliitilist tegevust ei lubatud. Suleti ,,Maaleht", ,,Postimees" võeti sundhooldamisele, piirati inimeste liikumisvabadust. Opositsioon sai uut jõudu 1935 kui vabanesid arreteeritud vapsid ja hakkasid aktiivselt tegutsema. 8.dets arreteeriti juhtivad vapsid koosolekul, kus olevat arutatud relvastatud väljaastumise plaani. h) käitumine Riigikoguga- tänu kaitseseisukorrale lükkusid riigivanema ja riigikogu valimised edasi ja kui Riigikogu arvustas valitsuse sammu, kuulutas Einbund istungi lõppenuks. Rahvasaadikutel
Töö on riigi kaitse all. Töötülide lahendamine, ka streigi teel, korraldatakse seadusega. Abivajaja eest hoolitsemine lasub eeskätt perekonna liikmeil. Seaduse alusel korraldatakse kodanikele vanuse, töövõimetuse või puuduse puhul abi sotsiaalkindlustuse või hoolekande korras. Vabatahtlikku hoolekannet soodustatakse. Tööpõlgajaid, perekonna liikmena hoolitsemiskohuse mittetäitjaid ja ühiskonnale kahjulikke abivajajaid võidakse seaduse alusel võtta sundhooldamisele. 1925. a. Hoolekande seadus Hoolekanne pole armuand, isikul on õigus hoolekannet nõuda; Riik ja omavalitsused on kohustatud seadusega ettenähtud hoolekandetoimingud eelarvega tagama; Omavalitsus või riik tasub hoolekande kulud vaid siis, kui abivajaja ega ülalpidamiskohustuslikud omaksed neid hüvitada ei suuda; Rahalisele abistamisele eelistatakse ülalpidamise võimaldamist elatusvahendite näol ning töö võimaldamine; Abiandmine otsustatakse kollegiaalorgani poolt;
Kehtestati riigi kontroll kõikvõimalike eluaaldele 1935a asendus demokraatlik kord autoritaarse diktatuuriga. Võitlus opostitsiooniga Opositsioon koosnes endistest Asunike koondise ja Rahvusliku Keskkerakonna liikmetest, nende eluavaldus oli raskendatud, poliitline tegevus ja organisatseerimine ei tulnud kõnealla, võimude poolt suleti „Maaleht“ ja „Postimees“ võetsi sundhooldamisele, siseministeerium sai loa ilma kohtuotsuseta piirata liikumisvabadust, pakuti ka opositsioonlaste ära ostmist. Opostitsioon sai elujõudu kui 1935a suvel vabastati vabadussõdalased kes asusid kohe valitsust kritiseerima. Nende likvideerimiseks lavastati 8det 1935a riigipööre, kus vabadussõdalased arreteeriti ja saadeti enamus vangi. „Juhtiv demokraatia“