) Jamesi silmis ei ole erilist kaalu teoreetilistel jumalatõestustel. Ta leidis koguni, et need on vigased. Sellegi poolest ei suuda mingi kriitika neid usklike silmis lõplikult kahtluse alla seada. Kes usub Jumalat, sellele on need tõestused veenvad; kes ei usu, seda nad usku igatahes ei pööra. James pooldas Darwini evolutsiooniteooriat ning märkis, et sihipärasuse argument ei ole enam veenev pärast Darwinit, kes avas meie silmad juhuste tähtsuse mõistmiseks, mis summeerudes võivad anda sihipäraseid tulemusi. Teatavad sihipärasused (nt kiskjate kihvad jms) räägivad aga pigem kurjast loojast (saatanast) kui heast. Nii et see jumalatõestus ei kõlba kuhugi. Ka Jumala mõiste defineerimine on tema meelest ülearune. Jumala metafüüsilistel atribuutidel puudub igasugune konkreetne tähendus. Sellised on näiteks väidetavad immateriaalsus, lõpmatus, olemise ja tegevuse, substantsi ja aktsidentsi, potentsiaalsuse ja aktuaalsuse ühtsus
Lüli Ai i ii IT Ti EM valem EMi AEIES A1 .... An Summa A0MAX Mõõteahela arvutamine tõenäosusmeetodil Tolerance calculation based on stochastic model Tegelikud mõõtmed on juhuslikud suurused ja nende ahel annab summeerudes mingeid tõenäoseid keskmisi summasid. Ahela koostislüli nimiväärtus ja keskhälve pole juhuslikud suurused ning eelnevad seosed nende osas ei muutu. Tolerantsi tegelik väärtus on juhuslik suurus, millel on dispersioon. Summa dispersioon on juhuslike suuruste dispersioonide summa ja tolerantsi ruut on võrdeline tegelike mõõtmete dispersiooniga. Sulgeva lüli tõenäosuslik tolerants: n T0 p = t 2 2 T i i
15 inimese vaimuseisundite elamussisudeks nimetatakse kvaalideks. Kvaale on nimetatud ka fenomeniliseks teadvuseks. Kindel on see, et teadvus on ajus. Inimese aju koosneb miljarditest neuronitest, mis ajas kõik perioodiliselt laenglevad ja üksteisega seostuvad. Näiteks kui neuron on laetud, tekitab see ruumis elektrivälja. Ajus on olemas miljardeid neuroneid ja need kõik tekitavad oma laenglemistega elektriväljasid, mis kõik kokku summeerudes tekib üle kogu aju üldine elektriväli. Näiteks kui makroskoopilised kehad saavad laengu, siis keha laeng tekib laetud osakeste summast ehk keha laengu elektriväli moodustub laetud osakeste väljade liitumisel. Teadvus võib seotud olla just neuronite väljadega ehk siis aju üldise elektriväljaga, mitte niivõrd neuronite endiga. Näiteks kui neuroneid ajus ei oleks, kuid kõikide kadunud neuronite väljad eksisteeriksid ja funktsioneeriksid
indikaator ( Fred Dretske ) või kui protsessi evolutsioooniline funktsioon on inditseerida X-i ( Ruth Millikan ). Kuid kindel on see, et teadvus on ajus. Inimese aju koosneb miljarditest neuronitest, mis ajas kõik perioodiliselt laenglevad ja üksteisega seostuvad. Näiteks kui neuron on laetud, tekitab see ruumis elektrivälja. Ajus on olemas miljardeid neuroneid ja need kõik tekitavad oma laenglemistega elektriväljasid, mis kõik kokku summeerudes tekib üle kogu aju üldine elektriväli. Näiteks kui makroskoopilised kehad saavad laengu, siis keha laeng tekib laetud osakeste summast ehk keha laengu elektriväli moodustub laetud osakeste väljade liitumisel. Inimese teadvusseisund esineb ainult aju üldise aktiivsuse juures ja mingi kindel teadvuse sisu esineb ainult mingi kindla ajupiirkonna aktiivsuse korral. Neuronite aktiivsus tähendab aga nende neuronite laenglemist ajas ja ruumis
annaabi.ee 
