Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et võrduksid nulliga kõikide jõudude momentide algebralised summad kahe suvalise punkti suhtes ja kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad teljele, mis ei ole risti kahte valitud punkti läbiva sirgega. 4. Jõu liitmine. Graafiline ja analüütiline meetod. Resultandi leidmine seisneb kehale rakendatavale üksikjõudude summeerimises. See ülesanne võib olla lahendatud graafiliselt või analüütiliselt. Sageli need kaks meetodid täiendavad teineteist, s.t. kasutatakse grafoanalüütilist lahendust. 5. Kahe samasuunalise paralleeljõu süsteemi resultant on nende jõududega paralleelne ning selle moodul võrdub liidetavate jõudude moodulite summaga. Resultandi mõjusirge jaotab liidetavate jõudude rakenduspunktide vahelise kauguse seesmiselt osadeks, mis on pöörvõrdelised nende jõudude moodulitega.
ei asetse ühel sirgel 3. Tasapinnalise jõusüsteemi tasakaaluks on vajalik ja piisav, et võrduksid nulliga kõikide jõudude momentide algebralised summad kahe suvalise 5. Kahe paralleelse jõu resultant ja kese. punkti suhtes ja kõikide jõudude projektsioonide algebralised summad teljele, mis ei ole risti kahte valitud punkti läbiva sirgega 4. Jõu liitmine. Graafiline ja analüütiline meetod. Resultandi leidmine seisneb kehale rakendatavale üksikjõudude summeerimises. See ülesanne võib olla lahendatud graafiliselt või analüütiliselt. Sageli need kaks meetodid täiendavad teineteist, s.t. kasutatakse grafoanalüütilist lahendust. 6. Mis on jõupaar? või valmistada struktuuri ette järgnevateks operatsioonideks. Sageli on aga
29 3.3. Tasapinnaline jõusüsteem Tasapinnaliseks jõusüsteemiks nimetatakse jõusüsteemi, mille jõud asetsevad ühes tasapinnas. Ühes punktis lõikuvate mõjusirgetega jõudude süsteemi nimetatakse koonduvaks jõusüsteemiks. Kui kehale mõjub mitu jõudu siis võib alati leida nende jõudude resultandi. Resultandi leidmine seisneb kehale rakendatavale üksikjõudude summeerimises. See ülesanne võib olla lahendatud graafiliselt või analüütiliselt. Sageli need kaks meetodid täiendavad teine teist, s.t. kasutatakse grafoanalüütilist lahendust. Kahe jõu liitmisel graafilise meetodiga kasutatakse jõudude parallelogrammi või jõukolmnurka. Mitme jõu liitmisel aga jõuhulknurka. Jõudude parallelogramm Jõukolmnurk Jõuhulknurk
ptk 3. jg kuus) jaotuda erinevalt (TLS § 6 lõige 6 ja § 43 lõige 3). Summeeritud tööaja arvestust kasu- tatakse eelkõige töötamisel tööajakava ehk graafiku alusel, mille puhul töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ei ole ühtlane, st töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde ja/või päevi kui teises. Summeerimise perioodiks võib olla poolte kokkulepitud/tööandja määratud kuni neljakuuline ajavahemik (TLS § 46 lõiked 1 ja 3). 6. Leppides kokku tööaja summeerimises, peab tööandja andma töötajale teada tööaja- kava teatavaks tegemise tingimused (TLS § 6 lõige 6). Näiteks peab töötaja teadma, mis perioodi kohta on tööajakava koostatud, millal ta järgmise tööajakava teada saab ja kui pikk on tööaja arvestusperiood. Summeerimise kasutamisel peab tööandja seega määrama ära või töötajaga kokku leppima arvestusperioodi pikkuse, arvutama välja arvestusperioodi kok- kulepitud töötunnid ning lisama need tööajakavasse. 7
annaabi.ee 
