Ajus võetakse vastu otsus, mida selle infoga peale hakata. Otsus tugineb mälule, talletatud kogemustele. Närvisüsteemi põhiühikuteks on neuronid, mis kannavad signaale. Nad moodustavad keerulisi ühendusi. Info töötlemine närvisüsteemis toimub sünapside abil. Sünapsid saabuvad neuronisse kahte tüüpi sünapside kaudu: erutussünapside ja pidurdussünapside kaudu. Kui närvirakku saabub teatud ajaühiksus mitu erutussignaali, toimub protsess, mida nim sünaptiliseks summatsiooniks: kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad koos suurema postsünaptilise potentsiaali. Erutus ja pidurdusprotsesside kulgemises ahjus taheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: Erutuse tase ja irradiatiivsus - väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon
– 7. Välise mõjuta kulgevad ööpäevarütmid on ligikaudu 24-tunnise perioodiga. – 8. Sõnaline info kodeeritakse algselt primaarsesse mällu. – 9. Kuidas toimub info töötlemine sünapsis? Info töötlemine närvisüsteemis toimub sünapside abil. Sünapsid saabuvad neuronisse kahte tüüpi sünapside kaudu: erutussünapside ja pidurdussünapside kaudu. Kui närvirakku saabub teatud ajaühiksus mitu erutussignaali, toimub protsess, mida nim sünaptiliseks summatsiooniks: kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad koos suurema postsünaptilise potentsiaali. Kui selle tase ületab teatud läve, vallanub neuronis närviimpulss. See on vajalik filtermehhanism eristamaks olulisi ärritusi ebaolulistest. Kui närvirakku saabub üheaegselt signaal nii erutavate kui pidurdavate sünapside kaudu ehk pidurdavaid ja erutavaid
muutuse. AJALINE JA RUUMILINE SUMMATSIOON Erutus võib närvikeskustes summeeruda. Erutuse summatsioon võib olla ajaline ja ruumiline. Ajaline summatsioon avaldub järgnevas: ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu eritust esile. Erutus tekib siis kui sama tugevusega ärritajat korratakse suure sagedusega, mille alalävised potentsiaalid summeeruvad saavutades kriitilise depolarisatsiooniläve, tekib AP. Ruumiliseks summatsiooniks nimetatakse olukirda, kus samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse. PIDURDUSSÜNAPSID Sama tähtis kui erutuse edasijuhtimine on üleminevate erutusimpulsside selekterimine, teatus närvirakkude ja keskuste erutusseisundi vähendamine või pidurdusneuronitele. Presünaptilise pidurduse korral vähenb pidurdussünapsi mõjul mediatooraine vabanemine presünapsis ja sellega takistatakse sealt erutuse läbiminekut
Niisiis on erutus reaktsiooni vallandav närviprotsess. Närvikeskuses levib erutus ühes suunas, sensoriga ühenduses olevalt neuronilt efektorneuronile. Erutus võib närvikeskustes summeeruda. Erutuse summatsioon võib olla ajaline ja ruumiline. Ajaline summatsioon avaldub järgnevas: ühekordne alalävine ärritaja ei kutsu erutust esile, se tekib siis, kui sama tugevusega ärritust korratakse suurema sagedusega. Ruumiliseks summatsiooniks nim. olukorda, kus samaaegne kahe v enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse. Kui ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse sisenev erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes, nim. seda divergentsiks. Vastupidine nähtus on konvergents- sel puhul koondub erutus suuremalt arvult närvirakkudelt väiksematele neuronitele. Närvikeskusesse sisenenud ja sealt väljuvate erutusimpulsside arv ei pruugi sama olla. Seda nim. rütmi transformatsiooniks
annaabi.ee 
