Sellest tulenevalt on ka aruanne kehvavõitu. identification_NN_SANARX.m abil genereeritakse andmed NN_SANARX_model.mat-i Esimeses osas: andmete genereerimine N - taktide arv T - aeg 1 kuni N u - sisendid y - väljundid Teises osas: närvivõrkude genereerimine Lihtsustatud: esimene närvivõrk lineaarne Kolm kihti (esimene osa võrgust, teine osa võrgust, summaator kolmas) Sisendite maatriks: 1 sisend esimese osaga (sisend koosneb kahest signaalist) 2 sisend teise osaga. Summaatoriga sisend pole seotud layerConnect: kuidas kihid on ühendatud outputConnect: väljundiks on kolmas kiht närvivõrk initsialiseeritakse, treenitakse etalonsisenditega RM_SANARX_control.mdliga saab testida. S-function dünaamiliste funktsioonide realiseerimiseks MATLABis (realiseeritud RM_SANARX_controller.m). Saab valida juhuslikud poolused etalonmudelile JCSTR ei kuulu algselt ANARXi, mittelineaarse süsteemi lineariseerimine sisuliselt. Praktikum 6: Pildituvastus närvivõrkudega
Poolsummaator arvutab samuti summa ja i+i-sse järku mineva ülekande, kuid ei arvesta nooremast järgust (i-1) tulevate ülekannet. Kahe poolsummaatori põhjal saab realiseerida täissummaatori. Lahutaja - Loogikaskeem kahe kahendarvu vahe leidmiseks. N-järgulise lahutaja loogikaskeemi saamiseks võtame ja koostame ühejärgulise lahutaja loogikaskeemi ühele kahendjärgule analoogiliselt summaatoriga. Hiljem võime neid ühejärgulisi lahutajaid ühendada kokku vastavalt sellele, mitmejärguliste arvude vahet meil on vaja leida. Summaator-lahutaja - Esimene realisatsioon põhineb liitja ja lahutaja funktsioonide võrdlusel. Teine realisatsioon põhineb diskreetsest matemaatikast tuntud tõsiasjal, et lahutamine on täiendkoodi liitmine. Dekooder dekodeerib kahendarve. Dekodeerimisel tehakse kindlaks, milline on sisendkood
Puudused: Suurem maksumus, keerukus, nõuavad õli peenfiltreid. Kolbaksiaaplump: · kas kaldplokiga kus silindrikolviplokk on aset. kaldu ajami võlli suhtes 12...15 kraadi (kuni 30o) · kaldkettaga pumbad - silindriblokk on paralleelne võlliga, aga kolbide kepsud on kinnitatud kaldse ketta külge. Pumbad on kas reguleeritava või mitte reguleeritava jõudlusega, mis toimub pumba töömahu muutmise teel. Ühekopalistel ekskavaatoritel kasutatakse pumpasid mis on varustatud võimsuse summaatoriga mis tagab kahepoolse hüdrosüsteemi korral mootori ühtlase koormamise. Seega pole vaja karta mootori ülekoormamist. Pumba jõudluse saab seosest d 2 n Q = zD tan ; - mahukasutegur; d- kolvi läbimõõt dm; z kolbide arv; n 4 60 pöörlemissagedus min; D tan= h kolvi käik dm; Ketta kaldenurka võidakse käigupealt muuta. Kui = 0, siis pump ei toimi. 15) Kolb-radiaalhüdromootori tööpõhimõte. On kasutatud ka radiaalkolbpumpi-mootoreid
annaabi.ee 
