võimetele ning väljaõppele. Regulaarsed puhkepausid on töövõime ja tervise säilimise eelduseks. Raskemate tööde puhul peab puhkama sagedamini, mõne iseäranis raske töö puhul võivad puhkepausid moodustada tööpäevast isegi suurema osa. Probleem peitub selles, et ette puhata pole võimalik, puhkepausi edasilükkamine aga pikendab selle kestust (kestuse määrab ära organismi taastumiseks vajalik aeg) mitte summaarsena, vaid lausa eksponentsiaalselt. Nii võib mõne töö puhul puhkepausi edasilükkamine poole tunni võrra nõuda taastumiseks 10 minuti asemel 30 ja rohkem minutit. Psühhosotsiaalsed tegurid kattuvad osaliselt töökorralduse ja vaimset pinget mõjutavate asjaoludega, ent siiski tuleb omaette käsitleda töötajate motivatsiooni või selle puudumist, töö ja töökoha prestiiži, karjäärivõimalusi jmt. Nii kujuneb ühtviisi ebasoodne olukord nii töötajal, kes teeb
sobimatus – iseloom, käitumine, pingetaluvus; kohanematus – tagasihoidlik, ei tee meeskonnatööd, takistab tulemuse saavutamist; töövõime vähenemine tervise tõttu- arsti otsuse alusel; 2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale Kas § 88 lg 1 p 1 sätestatud terviseseisundi tõttu tööülesannete mittetäitmine 4 kuu vältel peab olema järjestikku või summaarsena? Töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p.1 alusel töötaja terviseseisundi tõttu ei pea töövõimetus olema järjestikku 4 kuud, võib olla vaheaegadega. Ülesütlemine on põhjendatud siis, kui töötaja terviseseisundi tõttu töölt äraolek hakkab takistama ja häirima tööd, takistab tööde korraldamist. Tuleb hinnata mõju tööle. Asjaolu, et töötaja on mingil perioodil kokku töölt ära olnud haiguse tõttu 4 või enam kuud, ei ole veel § 88 lg
kogukulud 670 000 720 000 770 000 Ühe summuti vahetamise kulud: püsikulud ühiku kohta 840 (=420000/500) 700 (=420000/600) 600 (=420000/700) muutuvkulud ühiku kohta 500 500 (=300000/600) 500 ühe summuti vahetamise kulud kokku 1340 (=840+500) 1200 (=720000/600) 1100 (=600+500) Kommentaarid: summaarsena jäävad püsikulud samaks, küll aga muutub püsikulu ühiku kohta (väheneb suurema tegevusmahuga, mastaabisääst); muutuvkulu ühiku kohta jääb samaks, küll aga muutub muutuvkulude kogusumma (tegevusmahu suurenemisel muutuvkulude kogusumma suureneb); kogukulud = püsikulud + muutuvkulud. 18 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS Kulu-maht-kasum (kulu-mahu-kasumi) analüüs ehk KMK-analüüs on kulude käitumise