(Kaashäälikuühendi põhireegel: kaashäälikuühendis kirjutatakse kõik tähed ühekordselt.) Erandid!!! 1.liitsõnades pannkook 2. Liite -gi või -ki puhul kokkki, kohvgi, 3.kui sõna lõpeb sama kaashäälikuga, millega algab liide(-kond, -ne) modernne 4.ülipikk s kirjutatakse kahe tähega l-i, m-i, n-i, r-i järel sõna lõpus või kui s-le järgneb täishäälik jõhvikamorssi. Kaashäälik ehk konsonant: Kaashäälikud 1. - sulghäälikud (K, P, T, G, B, D) 2. - suluta kaashäälikud (H, J, L, M, N, R, V, S, C, F, Š, Z, Ž, X, Y) (- Helilised kaashäälikud: j, l, m, n, r ja v.) Näiteks= N
Eesti keele häälikud jagunevad: - täishäälikud (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü) - kaashäälikud - sulghäälikud (K, P, T, G, B, D) - suluta kaashäälikud (H, J, L, M, N, R, V, S, C, F, S, Z, Z, X, Y) Helilisuse järgi jagatakse häälikud: - helilised häälikud (A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü, L, M, N, R, V, J) - helitud häälikud (K, P, T, G, B, D, F, H, S, S, Z, Z) Vokaalid on häälikud, mis moodustatakse häälekurdude osalusel ja nii, et õhuvool pääseb suust pidevalt ning takistuseta välja. Vokaalid erinevad üksteisest artikulatoorselt moodustuskoha poolest
Häälikute pikkusi märgitakse vastavalt kas ühe või kahe tähemärgiga. Üldiselt kehtib seaduspärasus, et lühikest häälikut märgitakse ühekorde tähega ning pikka ja ülipikka häälikut kahekordsega. Siiski esineb erandeid. Erandid kehtivad k, p, t puhul, kus lühike (nõrk) häälik märgitakse hoopis teistsuguse tähemärgiga (g, b, d). Pikka häälikut tähistatakse ühe tugeva tähega (k, p, t) ning ülipikka kahe tähemärgiga (kk, pp, tt). Tähekasutusreeglid: täishäälik ja suluta kaashäälik: lühike 1x; pikk 2x; ülipikk 2x. Sulghäälik: lühike - 1 nõrk täht; pikk - 1 tugev täht; ülipikk - 2 tugevat tähte. Psühholingvistilised alused: kõnesegmendid ja keeleüksused Tänapäeva psühholingvistika lähtub seisukohast, et kõnetegevust iseloomustavad kolm põhikategooriat: keel, kõne ja kõnevõime. Keeleüksuste määratlemiseks kasutatakse järgmist algoritmi: keelendi muutmine (kool-tool; vennaga-vennata jne.), saadud keelendi võrdlemine
lausete kirjutamine (1520 sõna lihtlausetena). 2. klass Õppesisu ja -tegevus klassi lõpetaja õpitulemused Suuline keelekasutus Suuline keelekasutus Kuulamine eristab täis- ja suluta Hääliku pikkuste eristamine, põhirõhk suluta hääliku pikkusi; kaashäälikul. kuulab õpetaja ja kaaslase Õpetaja ja kaaslase suulise mitmeastmelise juhendi eakohast teksti ning toimib meeldejätmine ja selle järgi toimimine. saadud sõnumi kohaselt Õpetaja etteloetud ainetekstist oluliste mõistete õpetaja abil; leidmine ja lihtsa skeemi koostamine õpetaja koostab kuuldu põhjal juhendamisel
annaabi.ee 
