horisontaalsuunas (säsikiirega ühenduses) ning ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Peensoon – paiknevad kogu aastarõnga ulatuses ja pole palja silmaga kuigivõrd nähtavad. Jämesoon - paiknevad mitmete liikide (näiteks tamm, saar, jalakas, kastan jt), aastarõnga kevadpuidu tsoonis ja on palja silmaga nähtavad Tüll – kotitaoline kasvaja , moodustub soontele lähedal olevatest parenhüüm rakkudest, tungib läbi pooride soontesse ja sulustab seejärel sooned osaliselt või täielikult. Astmeline perforatsioon - Vahesein lülide vahel on liigiti erinev: kase- ja lepapuidus esineb nn astmeline perforatsioon (redelperforatsioon!), tammepuidus on lüli otstes vaid seinapaksend, mida nimetatakse lihtperforatsiooniks. On ka liike (näiteks: pöök), mis on sega-tüüpi. Soonelüli - Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nimetatakse soone lülideks. 14. Puidukoed
hakkab elutegevus keskmistest osades vähenema. Maltspuit muutub lülipuiduks. Vedelike ja toitainete transport lakkab, koobaspooride sulgurmembraanid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse ekstraktiivsed ained (tärpentin, vaigud, rasvad, aromaatsed ühendid) mis annavad lülipuidule tumedama värvuse. Lülipuidu tekkimisel lehtpuudes täidetakse sooned (juhttorud) ja koobaspoorid nn tüllirakkudega. (moodustub parenhüümrakkudest), tungib läbi pooride soontesse ja sulustab sooned osaliselt või täielikult. Teatud liikidel lülipuit puudub ja neid nimetatakse maltspuidulisteks, näiteks lepp, haab, kask, pöök, vaher. Lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit. Lülipuidu mahuline kuivamine on väiksem kui maltspuidul. Lülipuit on vastupidavam kahjuritele. Vaigukäigud on torutaolised käigud mille ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. (vertikaalsed ja horisontaalsed) Vaigukäikude sisepinnal asuvad parenhüümrakud, millel on
· õige kohavalik sulustaja poolt, kelle tsoonis toimub rünnak, käte asetamine kaaslase kõrvale, et ei tekiks auku, vahet sulustajate käte vahel; · kombineeritud sulu kasutamine, kus ühe mängija ülesandeks on kindla tsooni-mänguala katmine, teine sulustaja püüab katta löögisuunda. Tavaliselt paigutatakse parim sulustaja keskele, sest tema sulustamise koormus on kõige suurem, kuna ta sulustab ka mõlemal pool äärtes. (E. Liik 2006) 10 5.BLOKI JULGESTAMINE See on kaitsemängu taktika, mille ülesandeks on bloki taha suunatud hani või pettelöögi mängimine. Mängijat, kelle ülesandeks on bloki taha suunatud pettelöögi mängimine, nimetatakse julgestajaks. Taktikaliselt on bloki julgestamiseks mitu võimalust, sest kui üks, kaks või isegi kolm mängijat
Tõstja liigub kolonni lõppu, ründaja läheb tõstma. Teine mängija võtab palli vastu suunab oma tõstjale, kes tõstab ja mängija sooritab hüppelt söödu üle võrgu vastamängijale. Mängida võimalikult pikka katkematu korduste arvu peale. 27. Keskrünnak 28. Serv, kaks vastuvõtjat võtavad vastu, tõstja tõstab ühele keskründajale, teine keskründaja läheb teisele poole võrku ootab või sulustab, peale rünnakut keskründajate vahetus. 29. Sihi rätikut. Rätik mingi positsiooni peale ja ründelöök rätiku pihta. Nt tsoonid 5, 1, 2, 4. Kombineeritud situatsiooni harjutused 30. Harjutus tähistega. Üks mängija vastu võtma ja liikuma, üks mängija tõstma, kaks mängijat palli lööma üle võrgu. Mängija kes lööb palli üle võrgu teeb harjutuse
õige kohavalik sulustaja poolt, kelle tsoonis toimub rünnak, käte asetamine kaaslase kõrvale, et ei tekiks auku, vahet sulustajate käte vahel; kombineeritud sulu kasutamine, kus ühe mängija ülesandeks on kindla tsooni-mänguala katmine, teine sulustaja püüab katta löögisuunda. Tavaliselt paigutatakse parim sulustaja keskele, sest tema sulustamise koormus on kõige suurem, kuna ta sulustab ka mõlemal pool äärtes. (E. Liik 2006) BLOKI JULGESTAMINE See on kaitsemängu taktika, mille ülesandeks on bloki taha suunatud hani või pettelöögi mängimine. Mängijat, kelle ülesandeks on bloki taha suunatud pettelöögi mängimine, nimetatakse julgestajaks. Taktikaliselt on bloki julgestamiseks mitu võimalust, sest kui üks, kaks või isegi kolm mängijat hüppavad blokki, jääb väljakul nende ala katmata ja sinna on võimalus suunata pettelöök ehk hani
Vedelike ja toitainete edasitoimetamine katkeb, sest koobaspooride sulgurmembraanid sulguvad alatiseks. Seejärel tungivad raku seintesse sellised ekstraktiivained nagu tärpentin, vaigud, rasvad ja aromaatsed ühendid, mis annavad lülipuidule ka tumedama värvuse. Lülipuidu tekkimisel lehtpuudes täidetakse sooned (juhttorud) ja koobaspoorid nn tüllirakkudega. Tüll on kotitaoline kasvaja, mis moodustub soontele lähedal olevatest parenhüümrakkudest, tungib läbi pooride soontesse ja sulustab seejärel sooned osaliselt või täielikult. Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nimetatakse maltspuidulisteks, näit lepp, haab, kask, pöök ja vaher. Lüli- ja maltspuidu vaheline võrdlus: · lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit; · lülipuidu mahuline kahanemine kuivades on väiksem kui maltspuidul; · lülipuit on vastupidavam kahjuritele. Vaigukäigud Vaigukäigud on torutaolised käigud, mis kulgevad tüves vertikaal-
annaabi.ee 
