Jaunart Jauram arvas aga, et nad võiksid olla vabad. Nii said põgenema Januart Jauram, tema naine ja vanem poeg. Kaks karupoissi jäid aga aeda. Nad hakkasid uudistama siili, kassi. Varsti nägid nad kitse ja nad veeresid mööda kallast alla, kus parasjagu Heit ja Henno kala püüdsid, poiste paat läks ümber ja nad kõik pidid kaldale ujuma. Siis võtsid Heit ja Henno karud endaga ühes ja panid neile nimed Summ ja Sulps. Karud viidi Pattensoni aedniku onu Pampeli juurde. Summ ja Sulps said sõpradeks Murvaksiga. Summ ja Sulps ajasid leivanõu ümber ja said taignaga kokku, pärast lakuti koos Murvaksiga end aga puhtaks. Oli ka üks lambakari, kust läks järjest lambaid kaduma, mustlane Pastalai varastas neid. Ühel päeval leidsid Summ ja Sulps ühe vana õlletõrre ja veeresid sellega mäest alla ja varga Pastalai peale, kes sai surma ja maeti maha. Lähenes talv ja karupoegadel oli
2002-2004. aastani töötas Tallinna klaasivabrikus Skankristall As-is peakunstnikuna. 2003-st aastast on Maie-Ann Raun olnud Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor. 2006.a asutas koos K. ja E. Vaikrega Järvakandis Klaasistuudio OÜ. Kõigi nende aastate jooksul on ta teinud palju klaasitöid nagu Liivakellad, Flöödid, Õhtu, Öö ja päev, Sõsarad, Sõõrid, Veesilm, Jääsilm, Hetk, Õis, Victoria, Johann Kunckel, Tervist!, Rubiin, Sulps, Keeris, Johannes, Roheline Jõemaa, Lained, Voolav Klaasijõgi. Enim meeldis mulle Järvakandi Klaasimuuseumis eksponeeritud töödest 1979.a valminud pokaalid Sõsarad. Nende pokaalide juures kasutati värvusetut ja punast klaasi. Klaas on vormi puhutud ja seejärel kuumalt liidetud. Pokaalid valmisid Valgevene klaasitehases Neman Ivan Petrenko ja Ivan Puhhovski eksperimentaalbrigaadi poolt. Marie-Ann Rauni sõnul oli nende brigaad kõrgel tasemel ning nendega oli väga meeldiv koos töötada
..läks elutähest mööda.." Üks mälestus. 6. ,,...kus õitsed sina..." Sina ja mina. 7. ,,...kurbus köitnud mu keele..." Ma kõndisin metsa poole 8. Kas täheldad hääliku- ja kõlamängu, sõna- ja lausemängu? Too näiteid. · Hääliku- ja kõlamängud: 1. ,,Viit, viit!" Taline külaline. 2. ,,...Till, tall!..." Üks suvepäev Hommik. 3. ,,...Liirila, liirila!..." Üks suvepäev - Päikese tõus. 4. ,,...kluks, kluks, kluks ...Sulps! ...prääk, prääk, prääk! ...vääk, vääk, vääk!..." Algus nii täielik. Väikseke ise. 5. ,,...kihkel-kahkel..." Omakasu (1) 6. ,,...Till, tall!..." Hommik. · Sõna- ja lausemängud: 1. ,,...narrusest narremgi." Killud nr.9 2. ,,...viletsuseõnn, õnneviletsus..." Elu 3. ,,...sügav sügavam ...ilus ilusam." Killud nr.75 9. Milline on nende luuletuste riim ja rütm, vorm ja graafika?
saate!" õpetas linavästrik aia otsast. Mis jäi varblastel muud üle kui talitada linavästriku nõu järgi. Ja näe, pesa saigi õhtuks valmis. Mõistatusi varblasest: 1. On üks tuntud maiasmokk, kes muudkui rasva kugistab, kasvu poolest pöidlapikk, loomult uudishimulik. Piilub sinu akna taga, klaasil koputamas agar. 2. Väike poisike hallis kasukas õues keksib, terakesi otsib. q Hando Runnel Rimps-rämps, kilts-kalts, virts, vurts, kints, konts, kilks, kolks, sulps, solps, vilks, volks, tilks, tolks lonks, konks, pintsel, pulst, kõrtsmik, kunst, mampsel, kantsler, plitrama, plätrama, ketrama, vaatrama, lops, küps laps, lüps. q Liivi Parma Koosjalu keksib varblasekutt, paigal ei püsi, tal teiste seas rutt. Hüpleb, sirtsub ja sädistab, uudiseid linnas ka levitab, hekipõõsaiski pesitseb ta. Nii aastaringi võib muretult elada. Varblasest lastekirjanduse kogumikes: 1. Varblased põllul, J. Oro, lk. 295. Taadu, palun loe mulle! Tallinn: Ilo 2001 2