sajandil Arnold Friedrich Johann Knüpffer. Jakob Hurt käsitles oma doktoriväitekirjas 1886 ne-tuletisi. Kontinuatiivverbid krabisema, nagisema, nirisema ja särisema väljendavad pidevat kestvat tegevust. Fekventatiivverbid piiksuma, hõikuma, karglema ja naljatlema väljendavad katkendlikku korduvat tegevust. Verbid plaksatama, käratama, naeratama, hüüatama, ohkama ja hõikama on momentaalid. Ta-kausatiivid eksima, sulatama, laeindama, sulistama väljendavad põhjustavat tegevust ja on tuletatud intransitiivsest verbist. Ta-faktitiivid laenutama, laiutama, julgustama, rühmitama on tuletatud noomenist. Pejoratiivid halvustussõnad. Tuletuskäik puur>puurima, tapeet>tapetima, kõblas>kõplama, haav>haavama, nööp>nööpima, klaar>klaarima nimetatakse otsetuletuseks e konversiooniks. Sõnamoodustusviisi omnibuss>buss, automobiil>auto, laboratoorium>labor, stipendium>stipp, kaitsepolitsei>kapo nimetatakse lühendamiseks.
raiesmik = raiestik 'ala, kust mets on maha raiutud' Paronüüme kasutab paronomaasia, s.o sõnamäng, kus sisult erinevaid sõnu ühendab nende pseudoetümoloogilisest seostamisest, samatüvelisusest vm johtuv kõlasarnasus. Nt tõusikud, tõu-sikud. Nii on Ott Kangilaski "Väikeses seletavas sõnaraamatus" mänginud tuletistega: hagijas 'pidevalt hagisid esitav, hagelusluulu põdev isik'; karikas 'kariderohke (meri vm)'; klimberdaja 'klimbitegija'; kogelema 'pidevalt või korduvalt kogema'; sulistama 'kedagi suliks tembeldama'. 25. Laiad tähenduskirjeldused - pragmaatiline ja süntaktiline tähendusmudel. Laiad tähendusmudelid ei näe tähendustes vaid nimetamisfunktsiooni, vaid mõistavad seda laiemalt, võttes arvesse ka keeleteadmise ja entsüklopeedilise ehk maailmateadmise. Laiad mudelid lähtuvad niisiis sellest, et sõnadel on nimetamis- ja identifitseerimisfunktsiooni kõrval ka väärtustavaid e emotsionaalseid komponente.
Teeme tahtepingutusi o Tahtmatu - see tekib juhul, kui inimene ei ole püstitanud eesmärki olla tähelepanelik. Iseeneseslik o Põhjustajad: Välisärritaja iseloom ärritaja tugevus või intensiivsus Välisärritaja kontrastsus erinevus foonist. Välisärritaja vastavus inimese seisundile, ootusele, vajadusele nt. veega sulistama, purskkaev, kui sul on janu äratab tähelepanu. Valu tundmine ei lakka. Tunded igasugune välisärritaja, mis kutsub esile mingi tunde, äratab tähelepanu. Huvi Ootus nt. ootad kellahelinat tunni lõpus kui ei oska küsimusele vasta. · Tähelepanu omadused: o Tähelepanu püsivus ja kõikuvus tähelepanelikus mingil ajahetkel nt. raamatu
annaabi.ee 
