Seal leidsin sellise luuletuse nagu ,,VERCINGETORIX ÜTLES", see on täiesti suurepärane luule. See on võimas ja arvatavasti mu lemmik luuletus. Mulle meeldib kuidas ta ütleb luules, et meilt võib võtta maa, kus me elame aga mitte maa, kus me surime ja mind küll tapetakse aga mu armastust ja viha tappa ei saa. VERCINGETORIX ÜTLES: Olgu su sõdureil, kaupmeestel ja Caesar, sa võid sulidel võtta meilt maa, kus me elame, ohutu tasane tee aga maad, kus me surime, ei saa Ultima Thuleni meilt võtta. ja Styxini välja. Viskasin mõõga sulle jalge ette: Mind pekstakse Kapitooliumil nii olen mina, nii on mu rahvas. surnuks, Ma tean, mis tuleb. aga mu armastust ja viha
19 Ma tean, mis tuleb. Kõik, kes arvernide maal väärisid elu, ei ela enam ja nendega, kes jäid, ei taha mina elada. Tean ja näen neid juba õppimas isandate, unustamas isade keelt; näen neid häbenemas oma siniseid silmi, oma vanemaid ja karedat kõnet; näen neid roomlastena, kodanikukirjad põues. Olgu siis, imperaator, üle su vabariigi üks keel, üks usk ja üks rahvas. Olgu su sõdureil, kaupmeestel ja sulidel ohutu tasane tee Ultima Thuleni ja Styxini välja. Mind pekstakse Kapitooliumil surnuks, aga mu armastust ja viha ei saa surmata. Mu viha jääb alles öökullina aastate õõnde huikama hukku sulle ja su täitmatule linnale, Caesar. Karistus tõuseb kui tamm su oma tahtmiste tõrust. . Näitekirjandus Lasteraamatud · Kuhu need värvid jäävad (1975) koos Tiia Toometiga · Udujutt (1977)
Olen poeet...» «Küllalt!» ei lasknud Trouillefou teda lõpetada. «Sind puuakse üles. Üsna lihtne asi, ausad kodanikuhärrad! Nagu teie meile, nõnda meie teile! Nagu teie seadus sulide kohta, nõnda sulide seadus teie- kohta. Olete ise 81 süüdi, kui see karm on. Üsna kena on vahetevahel näha ka mõne ausa mehe lõusta kanepist kaelakees; too teeb asja auväärsemaks. Noh, sõber, jaga oma hilbud kiiremini neile 4 6 preilidele seal. Lasen sind üles tõmmata, et sulidel ka lõbu oleks, anna neile oma kukkur, et nad juua saaksid. Kui sul tarvis on enne surma veel mõnda tembutust teha, siis on taamal muu koli hulgas üks väga ilus kivist taevaisa, mille me varastasime Püha Peetruse kirikust Loomaturu ääres. Sul on neli minutit aega oma hinge talle kaela määrida.» Kõne oli jube. «Pagana pihta, hästi räägitud! Clopin Trouillefou jutlustab nagu püha paavst ise,» hüüdis
annaabi.ee 
