a=−ω ² A 1 f = =0,25 Hz 4 ω=2 π ×0,25=1,571 Hz v =0,05 ×1,571=0,079 m/s a=(−1,571 )2 ×0,05=0,123 m/s ² Vastus: maksimaalne kiirus on 0,079 m/s ja maksimaalne kiirendus 0,123 m/s2 6 ÜLESANNE 6 Veega täidetud paagis on 5 m sügavusel külgava pindalaga 16 cm. Määrata jõud, mis mõjub seda ava sulgevale korgile. g = 9,807 m/s2 h=5m ρ = 1000 kg/m3 S = 16 cm2 = 0,0016 m2 P=ρgh F P= S F=PS P=1000 × 9.807× 5=49035 Pa F=49035 ×0,0016=78,456 N Vastus: Seda ava sulgevale korgile mõjub jõud suurusega 78,456 N 7 ÜLESANNE 7 Torus diameetriga 2 cm voolab süsihappegaas
Vastus. Algkiirus on 38,7 m/s. Ül. 5 Antud d= 80 cm = 0,8 m Leida T= ? Lahendus T = 2π (ruutjuur J/mgl) I0 = 2mr2 T = 2π (ruutjuur Io / mgl) = 2π (ruutjuur 2r2 / gr) = 2π (ruutjuur 2r / g) T = 2 π ruutjuur (2* 0,4 / 9,8) = 1,8 s Vastus. Võnkumise periood on 1,8 s. Ül. 6 Antud S = 16 cm2 = 16*10-4 m2 h=5m q = 1000 kg/m3 Leida F=? F = p*S Lahendus p = F/S p = qgh p = 1000kg/m3 * 9,8 m/s2 * 5m = 49 000Pa F = p*S F = 49 000 * 16*10-4 = 78,4 N Vastus. Jõud, ava sulgevale korgile mõjuv jõud on 78,4 N. Ül. 7 Antud d = 2 cm = 0,02 m r = 0.01 m t = 30 min = 1800 s m = 0,51 kg q = 7,5 kg/m3 Leida v=? Lahedus q = m/V V = m/q V = 0,51 / 7,5 = 0,068 m3 v = V / t*d v = V / t * pii * r2 v = 0,068 / 1800s * pii * 0,012 V=S*v*t v = V / (t * S) v = 0,068 / (1800*pii*0,012) = 0,12 m/s Vastus. Voolu kiirus on 0,12 m/s Ül. 8 Antud V = 100 l = 0,1 m3 t = 0 0C = 273,15 K p = 30 atm q= 0,00142 kg/m3 Gaasi ideaaltingimused p2= 1 atm = 105 Pa T2 = 0oC = 273, 15 K
Sümmetria kaalutlustel on maksimaalne kiirendus ajal 3s. 2 m −A0 ⋅ ω ⋅ sin( ω⋅ 3 s) = 0.123 2 s Vastus: maksimaalne iirus on 0.079m/s ja maksimaalne kiirendus on 0.123 m/s^2. Ülesanne 6. Veega täidetud paagis on 5m sügavusel külgava pindalaga 16 ruutsentimeetrit. Määrata jõud, mis mõjub seda ava sulgevale korgile. m kg 2 g = 9.807 h := 5m ρ := 1000 S := 16cm 2 3 s m Leiame rõhu P := ρ⋅ g⋅ h = 49.033⋅ kPa Leiame jõu: F := P⋅ S = 78.453 N Vastus: korgile mõjub jõud F = 78.453 N . Ülesanne 7. Torus diameetriga 2cm voolab süsihappegaas
Kui manomeeter näitab soovitud rõhu suurust, on klapp reguleeritud. Rõhu kasvades üle lubatud piiri, klapp avaneb ja laseb osa magistraalis voolavast vedelikust läbi tagasivoolu ava tagasi paaki, mille tulemusel rõhk süsteemis väheneb ja klapp sulgub kuni uue rõhutõusuni ning sellest tingitud avanemiseni. Töötamise põhimõttelt jagatakse kaitseklapid: Otsejuhtimisega klapp - mõjub süsteemis mõjuv rõhk vahetult klappi sulgevale elemendile. Eelhäälestusega ehk pilootjuhtimisega klapp - toimub klapi avanemine ja sulgumine klapi sulgevale elemendile mõjuvate rõhujõudude erinevuse tulemusel. 18. Drosseli ülesanne ja põhimõtteline ehitus. Selgitage mõisteid: Drossel sisenemisele, drossel väljumisele. Drosselid kujutavad endast kas reguleeritavat või mittereguleeritavat voolu ristlõike pindala
annaabi.ee 
