Kalevipoeg reisib üüratu pikki vahemaid, näiteks ujub ta ema otsima Soome, kus teda tabab lein. Vahepeal tehes saarel vaid ühe peatuse. Sammub veel lihtsalt Pihkvasse ja tagasi. Jalutab sadu kilomeetreid koos raske koormaga läbi vee. “.Hakkab viha vihkamaie, / Kurja tuju kahetsema, Miska tuiska tuuslarille Surmas suuda kinni sulgend, Keelepaelad kütkendanud, Enne kui ta tunnistanud, Kus on eide varju-urgas Helde ema peidupaika. Vilets äkiline viha Meeletu asjaajaja.” Kalevipojal on tõeliselt palju füüsilist jõudu, aga ta ei oska seda alati õieti kontrollida. Näiteks
ta mitte midagi teha ja ega ei tahtnudgi. Kuid Ase oli liiga hea, et keelata oma last nii julmalt, ta küll proovis pahandadada temaga. kuidas lubas tal alati olla selline nagu ta on. Ta rääkis talle koguaeg ,et ni ei tehta kuid ette ei võtnud midagi ainult rääkis, ja Peer teadis seda, et ema ainult räägib ta ei tee päriselt midagi.(näiteks:) "Vaiki nüüd sa võrukael, Sinust pole kuskil tulu, seintest kukub viimne nael, aknaauke sulgend topid, tara viltu, põld on kulu, tühjad salved, viimsed sopid, Veised jäänud näljaohtu, puudub hädavajalik, Iga kuu läheb miski panti!" (lk.19) See milline Peer oli oma emale oli kindlasti nende endi süü, tal lasti teha kõike mis ta tahtis ja ta teadis ,et karistust ei tule tema ema poolt. Åse ja Solveig'i võrdlus armastuse võrdkujuna on selles raamatus õige. Nad mõlemad armastavad Peeri nagu inimest mitte sellena mis ta teeb vaid teda ennast. Solveig on võrreldud
" KEVADEL Viis Eesti rahvaviis, sõnad K.A.Hermann & P.Tekkel 1. Juba linnukesed väljas laulavad, kenad kasekesed kingul kohavad. Lumi on ju ära suland, talvekülm on mööda läind; lapsed, kes kui vangis eland pole ammu murul käind. 2. Orus ojakene voolab vulinal, hõbepilvekene heljub taeva all. Minnid, Mannid, Jukud, Tõnnid hüppavad nüüd rõõmuväes. Möödas kurvad talvetunnid, kena kevade on käes. NUKU HÄLLILAUL P.Üllaste 1. "Uinu, mu kallis lapsuke, hällis, uni on sulgend linnukse suu. Väsind su väiksed jalad ja käeksed...", nii laulis mulle emake ju. Refr.: Laulan nüüd sulle ka: uinu, hellake, sa! Laulan kui ema ma, une toon magusa! 2. "Uinu, mu kallis lapsuke, hällis, tuul mängib kannelt kastanipuus. Õrnalt sind hoian, hoolsalt sind valvan...", nii laulis mulle emake ju. Refr.: Laulan nüüd sulle ka... SULLE, EMAKE M. Hunt 1. Seekord ei taha ma kiisust, ei kutsust, Jukust, ei nukkudest laulda. Laulan vaid sellest, kes kõikidest parem,
annaabi.ee 
