Oksüdeerumisel annavad sulfiidid sulfoksiide ja sulfoone. Saadakse halogenoalkaanide reageerimisel naatriumsulfiidiga. Kasutusalasid vähe. Sulfoonhapped moodustavad tugevaid vesiniksidemeid. Happeliste omadustega ühendid, mis moodustavad mitmesuguseid derivaate. R-SO3HR-SO3-+H+ Enamik sulfoonhappe sooladest-sulfonaatidest lahustub vees hästi. Küllastunud sulfoonhappeid saadakse tioolide oksüdeerimisel või halogenoalkaanide sulfoonimisel. Sulfoonhapete derivaadid: Olulisemad on sulfonaadid R-SO2-OM või R-SO2-OR1 Sulfonüülhalogeniidid R-SO2-Hal Sulfoonamiidid R-SO2-NH2 Sulfoonhalogenoamiidid R-SO2-NHHal Sulfoonhapete derivaatidele on iseloomulikud nukleofiilsed asendusreaktsioonid süsiniku või väävliaatomi juures. Esimesel juhul asendub kogu sulforühm, tekib uus funktsionaalderivaat, teisel juhul tekib sulfoonhappe derivaat. Sulfoonamiidid ja sulfoonhalogenoamiidid on enamasti happeliste omadustega
Halogeenimisel fosforpenta-halogeniidiga moodustab sulfoon-happe 1. Amiin kui alus on võimeline liitma endaga prootoni (H+): halogeenanhüdriidi-sulfonüül-halogeniidi. R-NH2+ H+®R-N+H3(alküülammooniumioon) Küllastunud sulfoonhappeid saadakse tioolide oksüdeerimisel või 2. Amiinid kui alused reageerivad hapetega: halogenoalkaanide sulfoonimisel. CH3NH2+HCl®CH3N+H3Cl- SULFOONHAPETE DERIVAADID: 3. reag. halogeenoalkaanidega: · Olulisemad on sulfonaadid R-SO2-OM või R-SO2-OR1 CH3NH2+C2H5Cl®CH3N+H2C2H5Cl- Etüülmetüülammooniumkloriid · Sulfonüülhalogeniidid R-SO2-Hal *Tekkinud ammooniumsoola neutraliseerimisel leelisega saadakse amiin:
Seda saab mitmeti parandada - värvaine sünteesimisel otse kiul: seda nimeteetakse jäävärvimiseks. (Lähemalt hiljem). Otsevärvainetega tulemuse saamist aitab mõnikord parandada ka peitsimine metallide sooladega, mis seovad ennast nii kiu kui ka värvaine külge ning aitavad värvainet tugevamini kinni hoida. Kasutatakse ka vees lahustuvaid, hästi polaarseid polümeere sidumise parandamiseks ja pesukindluse suurendamiseks. Happelised värvained. Need on peamiselt aromaatsete sulfoonhapete naatriumisoolad. Nende molekulid on suhteliselt haralised ja ei sobi sirgete tselluloosimolekulidega. Happelisee värvained ei ole küllat pesu- ja valguskindlad. See oleneb ühe või teise värvaine struktuurist. Väga haralised molekulid ei saa tungida sügavale kiu sisse. Happelised peitsvärvained. Neid nimetatakse ka kroomvärvaineteks, kuna peitsimiseks kasutatakse kõige sagedamini kroomi ühendeid. Happeliseste peitsvärvainetega värvitakse happelises keskkonnas ning peamiselt villa
annaabi.ee 
