seda tegema 15-25% ja kohati kuni 30% ulatuses sõltuvalt doseeringust. Madalamatel doseeringutel on tavaliste plastifikaatorite efektiivsus isegi kõrgem kui superplastifikaatoritel. Superplastifikaatorite mõju 12 avaldub täiel määral suhteliselt kõrgetel doseeringutel . 3.3.1. Superplastifikaatorite keemilised tüübid Põhiliselt 3 tüüpi superplastifikaatoreid: Tüüp A: sulfoneeritud melamiin-formaldehüüdi kondensaadid Tüüp B: sulfoneeritud naftaleen-formaldehüüdi kondensaadid Tüüp C: modifitseeritud lignosulfonaadid. A- tüüpi on kõige lähemal ideaalsetele, kuna nad peaaegu ei mõjuta tardumist ja neil puudub õhu kaasamise tendents. B- tüüpi mõjutavad vee pindpinevust. Nendega valmistatud betoonisegude töödeldavuse kadu on aeglasem kui A-tüübil, kuid pikendavad vähesel määral tardumisaegu.
lähevad seebistamisele. Detergendid jagatakse järgmistesse gruppidesse: anioonsed,katioonsed,mitteioonsed Lineaarse alküülbenseen sulfonaadi tootmine Tooraineks on 2 pindaktiivset ainet: alküülbenseen ja rasvalkohol. I põhireaktsioon (alküülbenseeni sulfoneerimine): RC6H5 + H2SO4 · SO3 = RC6H4 - SO3H + H2SO4 Alküülbenseen Oleum Alküülbenseensulfonaat Väävelhape II põhireaktsioon : R - CH2OH + SO3 · H2O = R´OSO3H + H2O 1)Sulfoneeritud-sulfeeritud produkt neutraliseeritakse NaOH-ga ning suunatakse kogumispaaki 2)Segu pumbatakse pihustustorni, kus ta piserdatakse kõrgel rõhul torni ülaossa, alt ahjust vastutulevasse kuuma õhuvoolu Graanulid jahutatakse, sõelutakse ja odoreeritakse .
Ainoonaktiivsed hüdrofiilsel rühmal on negatiivne laeng; Katioonaktiivsed - hüdrofiilsel rühmal on positiivne laeng; Mitteioonsed hüdrofiilne rühm on polaarne, kiud ei oma täislaengut; Amfoteersed PAA molekulis on nii negatiivselt kui positiivselt laetud rühmi; nende laeng sõltub keskkonna pH-st Tsvitterioonsed kaksikioonsed. Anioonaktiivsed PAA-d. Anioonaktivsed PAA-d on kõige enam levinud. Siia kuuluvad näiteks seebid, Alküülbenseensulfonaadid, ligniinsulfonaadid, sulfoneeritud alkoholid jne. Seebid: Seebid on rasvhapete leelismetallide soolad: CxHyCOO- M+, kus x on tavaliselt 15-17, y on tavaliselt 31-35, M+ on tavaliselt Na+, K+, NH4+ Rasvhapped on karboksüülhapped lineaarse ja hargnemata küllatunud või küllastumata süsivesinikahelaga, millest tähtsamad on: Stearhape (oktadekaanhape) C17H35COOH (küllastunud) toatemperatuuril tahke: Palmitiinhape (hekasdekaanhape) C15H31COOH (küllastunud) toatemperatuuril tahke;
127. Millistes olukordades eelistada HPLC-d GC-le? GC: kõrgem efektiivsus, lenduvad ja termiliselt püsivad analüüdid, odavam, ennustamine- kirjeldamine lihtsam. HPLC: pole peaaegu piire analüüdi omadustele, madalam efektiivsus, muudetavaid parameetreid väga palju (keerukam kasutada), veidi kallim kui GC. 128. Ioonkromatograafia põhimõte. anorgaaniliste ioonide analüüs . Kasutusel on spetsiaalne täidis: polümeerne alus (divinüülstüreen, diameeter 10 m), mis on sulfoneeritud vôi amineeritud. Elektrostaatiliselt seotakse sellega amineeritud vôi sulfoneeritud polümeeri kile (100-300 nm kiht). supressorkolonn vähendab eluendi juhtivust: anioonkromatograafias - katioonvahetus kolonn (H+-vormis) vahetab eluendi (nôrga happe soolad) katioonid H+ ioonidega ja tekkinud nôrka hapet juhtivusdetektor ei detekteeri. katioonkromatograafias - anioonvahetuskolonn (OH- -vormis) vahetab eluendi (HCl) aniooni OH- rühmadega ja vett ei detekteerita.
annaabi.ee 
