kuivaine, niiskuseta ja kütuse tuhavaba osa nim. põlevaineks, niiskuse, tuha ja püriitse väävlivaba kütust nim. orgaaniliseks aineks. 3. Kütuste põlevaine. · Kütuse põlevaine peamine koostisosa on süsinik, sellest eraldub suurim osa soojust. Teisel kohal on vesinik. Nii lämmastik kui ka hapnik on kütuses orgaaniliseks ballastiks, vähendades põlevate elementide hulka. Väävel esineb kütustest kolmel kujul: orgaanilise väävlina, püriidse ehk sulfiidväävline, sulfaatse väävlina. 4. Kütuse niiskus. · Kütuse niiskuse võib jagada väliseks ja sisemiseks niiskuseks. Väline niiskus paikneb kütuseosakeste pinnal ja poorides ning kapillaarides. Väline niiskus satub kütusesse pinna ja põhjaveest. Sisemine niiskus on seotud kütuse orgaanilise osaga, sõltub kütuse koostisest ja ka vanusest. Kütuse kuumutamisel üle 100C eraldub sisemine niiskus täielikult. Kütuses esineb vett ka kristtvee ehk hüdraatvee näol, mille
..2 2...15 Süsiniku kütteväärtus on 33,7 MJ/kg. Süsinik on kütuse põlemisel vabaneva soojuse peamine allikas. Tähtsuselt teine on vesinik kütteväärtusega 110,6 MJ/kg. Kütuse lämmastikust hapendub 20...80% põlemisprotsessis lämmastikoksiidiks. Nii lämmastik kui ka hapnik on kütuses orgaaniliseks ballastiks, vähendades põlevate elementide hulka kütuses. Väävel esineb kütuses kolmel kujul: orgaanilise väävlina So, püriitse ehk sulfiidväävlina Ss ja sulfaatse väävlina SSO4. Sulfaatne väävel esineb kütuses CaSO4, FeSO4 ja teiste mineraalsete ühenditena, mis ei põle ja lähevad põlemisprotsessis tuha koosseisu. Orgaaniline väävel on kütustes orgaaniliste ühendite koosseisus. Sulfiidväävel, mis esineb peamiselt püriidina, on põlev. Kütuse põlevossa kuulub põlev ehk lendväävel (Sl = So + Ss). Väävli kütteväärtus on 9,3 MJ/kg. Kütuse niiskus Kõikides tahketes kütustes on olemas niiskus
Selline esitlusviis on visuaalse väärtusega, tegelik joonte kokkulangemine määratakse arvutiprogrammi abil. Lisaks ainete identifitseerimisele saab arvutiprogrammi abil hinnata ainete ligikaudset kontsentratsiooni soolade segus ning ka suhtelist keemiliste elementide jaotust soolade proovis. Soolade sisaldus algproovis määratakse arvutuslikult algproovi massi ning väljaeraldatud soolade massi kaudu. Proovidest identifitseeriti iseloomulik vees lahustuv sulfaatse kipsisoola (CaSO4·2H2O) kõrge sisaldus. Soolade kõrgem kontsentratsioon 1,0 m ja 1,5 m kõrgusel näitab soola kõrgemat kontsentratsiooni, võrreldes põrandapinna lähedalt võetud prooviga, oletuslikult intensiivset vee liikumist mööda müüritise kapillaare ja kõrgemal seinapinnal väljaaurustumist. Teise veeslahustuva soolana on identifitseeritud kaltsiit (CaCO3). 73 400 300 Lin (Cps) 200
annaabi.ee 
