Tutt-tihane Triin Pajanen Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt- tihane on meie tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Igasugust tüüpi männimetsades on ta niisama iseloomulik nagu musttihane kuusikutes. Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Eesti mandriosas on tutt-tihane üldlevinud sage haudelind,
Regiina Malm 7b Tutt-tihane Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt- tihane on meie tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Igasugust tüüpi männimetsades on ta niisama iseloomulik nagu musttihane kuusikutes. Võrdlemisi harva satub tutt-tihane kuuse- ja lehtmetsadesse, linnu ja asulaid aga lausa väldib. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja
Musttihane pesitseb igasugustes puuõõnsustes ning ka puujuurte vahel, kivide all koopakestes ja pehkinud kändudes. Tema saba on niisama pikk kui terve keha koos peaga, sageli isegi pikem. Sabatihase laul on hõbeselge ja helisev "tlililili". Talvel hulgub sabatihane võsades ja hõredates metsades, tulles sageli ka linnaparkidesse ja -aedadesse. Sabatihase pesa on üks kõige viimistletumalt ehitatud linnupesi. Teravatipulise musta-valgekirju suletuti tõttu peas on tutt-tihane hõlpsasti tuntav. Tutt-tihane on tihastest kõige okaspuulembesem ja eelistab esmajoones mände. Linnu ja asulaid see lind aga lausa väldib. Laul on kutsehüüdudega segatud tasane ettekanne sidistavaist, siristavaist ja kuristavaist helidest. Sootihane on pisike pruunikashall linnuke valkja alapoole ja musta lagipeaga. Väga liikuv lind. Sootihase laul on ühetooniline hele "dip- dip-dip...".
levivad. Lindudel õppimisaknad, kus suutelised teatud lauluosi õppima, nt metsvindil esimesel suvel kohe pärast koorumist, kui jäetakse meelde isa laul, teisel suvel laulu lihvitakse. Oluline ka autokommunikatsioonivõimalus, et lind kuuleks ise oma laulu, et laul korralikult välja areneks. Inimese keelel leksikaalne, tähenduslik süntaks, kuid lindudel struktuuriga seotud süntaks, mis on väga oluline. Suletuti kaudu on võimalik oma meeleolu ja füsioloogilist seisundit küllalt hästi edasi anda (nt erutuse korral tõstetud). Liigisisesed häälitsused, nt alarmhäälitsused, kalakajakatel nt häälitsus, kui leidnud kalarikka koha Liikidevaheline kommunikatsioon Nt häälitsused, mille kaudu veendakse peremeesliiki, et ollakse samast liigist, võivad olla intensiivsemad, nt käopoeg häälitseb sama intensiivselt kui kogu pesakond kokku ning teda ka vastavalt toidetakse rohkem.
ehk liiga suursugune?» «Aga, proua,» vastas Porthos uhkelt, «ma ei ole ju mingi kerjus.» «Ei, ma tahtsin vaid öelda, et üks ilus muul näib vahel päris hobusena, ja mulle tundub, et muretsedes teie Mous-quetonile ilusa muula ...» «Hästi, olgu ilus muul,» nõustus Porthos. «Teil on õigus, ma olen näinud väga kõrgeid hispaania suurnikke, kelle kogu saatjaskond oli muuladel. Kuid sel juhul, te saate sellest loodetavasti aru, proua Coquenard, peab muul olema suletuti ja kuljustega.» «Olge mureta,» ütles advokaadiemand. «Jääb vaid kohver,» jätkas Porthos. «Oh, ärge ka selle üle muretsege,» hüüatas proua Coquenard. «Mu mehel on viis või kuus kohvrit, te valite välja parima. Ühte nendest armastas ta eriti oma reisidel, see on nii suur, et sinna mahub sisse terve ilm.» «Ta on arvatavasti tühi, see teie kohver?» küsis Porthos lihtsameelselt. «Muidugi tühi,» vastas advokaadiemand omakorda lihtsameelselt. «Oh