Mõisast ja linnast omandas talurahvas käsitööoskusi, rõivamoode, ehteid ja elamusisustuse elemente. (Eesti Rahva Muuseum, 2010) Omavahel suheldi kõrtsis, vallamajas ja kirikus. Kõrtsis said kokku ühe küla, vallamajas ühe mõisa ja kirikus ühe kihelkonna inimesed. Sellepärast ongi eesti rahvariided kihelkonniti erinevad. Talurahva paiksus oli läbi sajandite siiski suhteline - nii poliitilised kui majanduslikud olud tingisid rahva ümberasumist. Alati on olnud avatumaid ja suletumaid piirkondi. Teistest liikuvamad olid randlased ning nende maailmapilt selletõttu ka avaram. Üldiselt liikusid mehed rohkem kui naised, eriti hooajatöödel. (ibid) Pärast Liivi sõda 1558-1583 oli rahvaarv Eestis kahanenud vähemalt poole võrra. 17. Sajandi alguses oli 75% taludest maha jäetud või tühjad. Enam oli laastatud suurte linnade ümbrus, eriti Harjumaa ja Kesk-Eesti. Lisaks sellele tabas 1601-1603 kogu Põhja- ja Ida-Euroopat näljahäda
ei saa keegi) hajub jälle maailmaruumi. Aineid märkimisväärsetes kogustes Maale juurde ei tule ja vähemaks ka ei jaa. Seetõttu peavad elusorganismid aineid korduvalt kasutama. Evolutsiooni käigus on tekkinud mehhanismid, mis võimaldavad ühtedel organismidel kasutada toiduks (või muuks otstarbeks) teiste organismide jäänuseid. Nii on ained pidevas ringluses (vaata joonist 4). On aineringe seisukohalt avatumaid ja suletumaid ökosüsteeme, suurema kiirusega vahetuvad gaasilised ja vedelad ained. Üldiselt ei kipu väikesed ja väga suletud ökosüsteemid olema pikas perspektiivis jätkusuutlikud. 96. Muld, selle koostis, kujunemine ja omadused? Geoloogilised tingimused ja muld Mingi piirkonna geoloogiliste tingimuste kujunemisel on reeglina pikk ajalugu. Alates plaattektoonilistest liikumistest kuni vulkaanide, settimiste ja erosioonini. Ka Eesti on vaatamata oma väiksusele geoloogiliselt küllaltki mitmekesine
Mõisast ja linnast omandas talurahvas käsitööoskusi, rõivamoode, ehteid ja elamusisustuse elemente. Omavahel suheldi kõrtsis, vallamajas ja kirikus. Kõrtsis said kokku ühe küla, vallamajas ühe mõisa ja kirikus ühe kihelkonna inimesed. Sellepärast ongi eesti rahvariided kihelkonniti erinevad. Talurahva paiksus oli läbi sajandite siiski suhteline - nii poliitilised kui majanduslikud olud tingisid rahva ümberasumist. Alati on olnud avatumaid ja suletumaid piirkondi. Teistest liikuvamad olid randlased ning nende maailmapilt selletõttu ka avaram. Üldiselt liikusid mehed rohkem kui naised, eriti hooajatöödel. Varasemad leiud maaharimisest ja karjakasvatusest pärinevad 6.-8. saj. e.m.a. Saaremaalt Asvast. Määrava tähtsusega elatusharuks muutus maaviljelus meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Samal ajal ilmus aleviljeluse kõrvale ka põlispõllundus. Alepõllu tegemiseks raiuti maha tükk
annaabi.ee 
