ballooni kaelavõru, 9. läbipuhetoru, 10.suruõhuballooni kere. Suurtes laevades, kus on suur õhukulu võidakse kasutada ka trummel suruõbuballoone, milledel on armatuur mondeeritud kontrollluudi külge ja see võib asetseda kas trummelballooni küliel või trummlballooni all SURUÕHUBALLOONI TEHNOHOOLDUS Balloonid kuuluvad klassifikatsiooni järelvalve alla Klassifikatsiooniühingud lubavad kasutada grupiballoonide jaoks ühist kaitseventiili kui ballonid on varustatud sulavkaitsmega (madala sulamistemperatuuri joodisega täidetud kaitsekork). Rõhu järgi liigitatakse balloonid: 30 bar; 60 bar; 150bar; 250bar Õhumahutite järelvaatused: Õhumahutid kui kõrgendatud ohuallikad on klassifikatsiooniühingute järelvalve all. Suruõhumahutite kohta peab laevas olema sertifikaat kuhu kantakse: Mahuti tehnilised andmed, Seisukord, Remondid, Ülevaatused, Märkmed ekspluatatsiooni lubamise kohta.
______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 5 Rein Oidram _____________________________________________________________________ 4.1.3. Võimsuslülitite valik 4.2. Koormuslüliti Joonis Koormuslüliti koos sulavkaitsmega ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 6 Rein Oidram _____________________________________________________________________ ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool
1.5.1. Lühisrootoriga asünkroonmootori mittereverssiivne kontaktjuhtimisskeem dünaamilise pidurdusega sõltuvalt ajast. Vastav kontaktjuhtimisskeem on toodud joonisel 1.25. Juhtimisskeemi pingestamine toimub pealüliti Q abil. Mootorit kaitstakse lühise eest sulavkaitsmetega F1...3 ja ülekoormuse eest bimetalltermoreleedega F5 ja F6, milliste kütteelemendid on lülitatud jadamisi skeemi jõuahelasse, avanevad kontaktid aga juhtimisahelasse. Juhtimisahelaid kaitstakse lühise eest sulavkaitsmega F4. Joonis 1.25 Mootori käivitamine toimub käivitusnupu S2 vajutamisega, mille tulemusena pingestatakse liinikontaktori KM1 mähis. Tema peakontaktid mootori jõuahelas sulguvad, pingestades mootori staatorimähise ja mootor käivitub. Kontaktori sulguv abikontakt juhtimisahelas sulgub, shunteerides käivitusnupu sulguva kontakti ja kindlustades sellega kontaktori KM1 mähise toite ka peale käivitusnupu vabastamist,
ja nendele vastavad kesklüliti klemmid; N -- käigukasti neutraalseisu kontroll-lambi klemm. Kaitsmed. Juhtmete isolatsiooni, riknemisel või nende lahtitulekul võib tekkida lühis (esmajoones kokkupuutel kerega). Peale vastava tarviti tööst lakkamise tekitab see tuleohu ja aku kure tühjenemise. Kuna mootorrataste ja motorollerite elektriseadmestik on suhteliselt lihtne, siis piirdutakse lühisekahj ustuste vältimisel harilikult ühe või kähe sulavkaitsmega, Erandiks on mootorratas M-67, mil- lel on eraldi kaitsmeplokk nelja sulavkaitsmega. Enamasti paigutatakse sulavkaitse akujuhtmesse kas vahetult aku juures või kesklülitis. PõMiBotteskeem. Mootorrataste (motorollerite, mopee- dide) tehasejuhendeis on antud elektriseadmestiku mon- taaziskeemid. Igal mootorratturil on vaja tunda oma ·1.18 11 9