Kuni Teise maailmasõjani olid Sinimäed kaetud kõrge kuusemetsaga, mis kaugelt vaadates andis mägedele sinaka värvi. Kuused hävisid lahingutes, praegune põhjanõlvade puistu sarnaneb klindialuse salumetsaga. Mis mõjutas Sinimägede teket? * On arvatud, et Sinimäed kujutavad otsamoreeni, mis koosneb mandrijää survel klindi servast murtud ja siia kantud rändpangastest. Hiljem pidi liustiku serv siin mõnevõrra pikemalt peatuma, kusjuures jääst väljaulatuv materjal kuhjati sulavetega deltjaks moodustiseks Tornimäe taha. * Kirde Eesti aluspõhja uurimisel on viimasel ajal selgunud märkimisväärsetele tektoonilistele liikumistele (mandrite väljakujunemine) vihjavaid tunnuseid, tekib mõte, et Sinimäed kui ka Laagna kõrgendikud kujutavad endast tektoonilisi pinnavorme. Ka sel juhul peaks Sinimäed olema kujunenud enne viimast mandrijää taganemist. (Looduskaitse teatmik 1960) Sinimäed kuuluvad looduskaitse all olevate objektide nimistusse. PARGI-EHK LASTEKODUMÄGI
Turvas (eutrofoorne, mesotroofne v. oligotroofne). Proto- e algstaadiumis olev (näit protomull). Düs- e rikutud (näit raietööga) Kõik erinevad mulla mineraalprof. Ja huumusprof tüübid on kujunenud erinevate mullatekkeprotsesside käigus. Eesti mullatekke ökol.tingimused-reljeef- :keksm kõrgus u.50 m, 2/5-50...100m,1/10>100m Suur Munamägi 317,6m Vällamägi >300m. Maapinna abs.kõrgus seoses geol aluspõhja pinnaga. Meos- ja mikroreljeef seotud mandrijää ja selle sulavetega. Jääaja lõpul Madal-E (<50 m merepinnast) vee all, Kõrg-E (>50m) (Pandivere, Haanja, Otepää, Sakala) maismaa. Madal-E lainjas moreenmaastik,suured soomassiivid. Kõ-E Pandivere aluspõhjaline kõrgustik,vähem liigestatud.Lõ-ja Ka-E reljeef tugevasti liigetsatud Kliima-läänest itta üleminek mereliselt mandrilisele,Atlandi ookeani hoovuste suur mõju.Temp aastakeskm. 4,1...6,0 kraadi,madalaim jaan-veeb.saaremaal -2,5...3,0,narvas -7 kraadi,juuni keskm üle Eesti 16...17 kraadi
Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Pealmised mullakihid külmuvad ja tihenevad rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Kui külmumise-sulamise käigus sorteeruvad mulla mineraalosadest välja peenemad kivid, mis moodustavad kiviringikesi, siis nimetatakse neid kivipolügoonideks. (AT, CG) -Okasmetsade mullad mullad on seal sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Vihmasadude ja sulavetega uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Orgaanilise aine lagundamine toimub seente abil, lagunemisel tekkinud orgaanilised happed liiguvad kõdukihist allapoole mineraalhorisonti, kus reageerivad aluseid sisaldavate sooladega ja viivad need mullalahusesse
võimalused, et pinnatulelt toetust saamata suudab ladvatuli liikuda ainult sadakond meetrit, seejärel peatub. Maatuli Maatuli tekib pinna- või ladvatule tulemusel kohas, kus pinnaseks on kuiv turvas või paks kõdukiht. Vahel harva võib tekkida ka valveta lõkkest, ilma et oleks seotud eelmistega. Varakevadel ja peale pikki vihmaperioode maatule ohtu ei ole. Kord juba turbasse tunginud tuli võib ka suured vihmasajud üle elada ja talve vastu pidada kustudes alles kevadiste sulavetega. Maatuli viib metsa hukkumisele, puude juurte ümbert põleb pinnas ära, peenemad juured põlevad, jämedamatel kahjustub kambium. Maatule põlengu alal hakkavad puud juba paar tundi peale tule algust ümber kukkuma muutes sellega kustutustööd ohtlikuks. Metsapõlengute vältimiseks on kehtestatud tuleohutusnõuded ja pandud metsaomanikele kohustus rakendada erinevaid metsa tulekindlust tõstvaid meetmeid. Tuleohutusnõuded on käitumisreeglid, mida maaomanik peab oma maal järgima, mille
ennetades pinnatuld Maatuli Tavaliselt tekib maatuli kas pinnatule või ladvatule tagajärjel kohtades, kus pinnaseks on kuiv turvas või paks kõdukiht. Varakevadel ja pärast pikemat vihmaperioodi maatule tekkeks ohtu ei ole. Samas kui maatuli on juba turbasse tunginud, on oht, et ta elab üle suured sajud ja talve, ning kustub alles kevadiste sulavetega.21 ,,Maatule korral võivad ohtlikuks saada ümberkukkuvad puud. Väga ohtlikud on maa-alused, pealt vähemärgatavad põlevad turbakoopad, sest nende kohale sattunud inimene võib variseda läbi koopa 20 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 115. 21 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 115-116. lae."22 Tabel 5. Maatule kategooriad.23 Põlemise intensiivsus Põlemise sügavus Tulekahju tagajärjed
annaabi.ee 
