ensekindluse ja väärikuse. Kuid minu arvates on põhjused hoopis kuskil mujal ja tunduvalt sügavamal. Väga suurt rollli on mänginud reiligioon. Eestisse tõi muutuse muinasajal saabunud ristisõdijad ja nendega saabunud misjonärid. Pikal keskajal muinasaegsed kombed ja tavad taandusid ristiusu tõekspidamiste ees. Omad täiendused andis muutustele ka uusaeg ja viimasel lihvi kaasaeg erinevate poliitiliste ideoloogiatega. Iga ajajärk on sulandanud naiserolli ühiskonnas meestega võrdsemaks. Näiteks keskajal tõi muutused "kümme käsku", uusajal vabadus töötada kodust väljapool (tehastes) ja kaasajal tunnustati naisi kes tegid rasket tööd (traktoristid,kaevurid jne). Teine väga suur osatähtsus oli ideoloogial, millel olid erinevad tavad ja kombed. Keskajal viljeleti väga ranget karistuspoliitikat varasemate tõekspidamiste kohta. Uusajal muudeti seadused leebemaks aga meie praeguses mõistes jäi naiste olukord
Kuid minu arvates on põhjused hoopis kuskil mujal ja tunduvalt sügavamal. Väga suurt rollli on mänginud reiligioon. Eestisse tõi muutuse muinasajal saabunud ristisõdijad ja nendega saabunud misjonärid. Pikal keskajal muinasaegsed kombed ja tavad taandusid ristiusu tõekspidamiste ees. Omad täiendused andis muutustele ka uusaeg ja viimasel lihvi kaasaeg erinevate poliitiliste ideoloogiatega. Iga ajajärk on sulandanud naiserolli ühiskonnas meestega võrdsemaks. Näiteks keskajal tõi muutused "kümme käsku", uusajal vabadus töötada kodust väljapool (tehastes) ja kaasajal tunnustati naisi kes tegid rasket tööd (traktoristid,kaevurid jne). Teine väga suur osatähtsus oli ideoloogial, millel olid erinevad tavad ja kombed. Keskajal viljeleti väga ranget karistuspoliitikat varasemate tõekspidamiste kohta. Uusajal muudeti
poliitiliste mõjutuste tõttu on see tunnustatud prantsuse keele näitena. 1.emakeel1 2.ametlik keel2 3.teisane keel3 4.vähekasutatav keel4 1 2 3 4 3.3. HISPAANIA KEEL Hispaania keel, ka kastiilia keel, on indoeuroopa keelkonna romaani keel, mida kõneleb umbes 300400 miljonit inimest Hispaanias, Põhja-Aafrikas, Kanaari saartel, Ladina-Ameerikas (välja arvatud Brasiilia). Hispaania keel on arenenud Pürenee poolsaarel ladina keelest ning sulandanud endasse seal enne ibeeri ja keldi keelt kõnelevate sugemete tekkimist. Sõnavaras leidub rohkesti laene araabia keelest. Vanimad keelemälestised pärinevad 12. sajandi keskpaigast. Hispaania keel tekkis lihtrahva ladina keele murretest üheksandal sajandil. Ladina keelt levitasid roomlased Ibeeriasse Teise Puunia sõja ajal. Hispaania kõne areng lihtsast ladina keelest näitab kõige tüüpilisemad muutused lääne-romaani keeltes.
valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel. 4. Kultuur Hispaania keel (español), ka kastiilia keel (castellano), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 300–400 miljonit inimest Hispaanias, Põhja-Aafrikas Kanaari saartel, Ladina-Ameerikas (välja arvatud Brasiilia). Hispaania keel on arenenud Pürenee poolsaarel ladina keelest ning sulandanud endasse seal enne roomlaste tulekut kõneldud ibeeri ja keldi keele sugemeid. Sõnavaras leidub rohkesti araabia laene. Vanimad keelemälestised pärinevad 12. sajandi keskpaigast. Hispaania rahvamuusika on tihedalt seotud tantsuga. Hispaania muusikal on olnud väga palju mõjutajaid. Nii on Põhja-Hispaanias tuntavad prantsuse ja itaalia muusika, Lõuna-Hispaanias araabia ja mustlasmuusika mõjud. Flamenco on tekkinud Hispaania maakonnas Andaluusias araabia ja mustlasmuusika mõjutusel
rahvaste rühma. Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite- küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralist Läänemere rannikuni. Umbes 3000 a. eKr. eraldus algkodust ugri haru koos ostjakkide ( handid ) ja vogulitega (mansid). Eestlaste esivanemad asusid Eesti alale juba III aastatuhandel eKr. Tuntuimad hõimurahvad on ungarlased, soomlased, eestlased. Aastatuhandete jooksul on eestlaste sekka sulandanud peale kohalike algasukate (Kunda kultuur) arvukalt balti, põhjagermaani ja slaavi elemente, kelle kõigi alusel kujunes eesti rahvas, kelle märgatavaid jälgi säilitab endas ka eesti kultuuripärand. Arheoloogiamälestised Meie esivanemad on jätnud tänasele uue ühiskonna ehitajatele rikkaliku kultuuripärandi. Arheoloogiamälestisi on Eesti territooriumil riikliku kaitse all ligikaudu 3300,
annaabi.ee 
