metsa raiumine kaldpindadelt ja mäenõlvadelt (Himaalaja nõlvadel). Suured üleujutused on Missisippil ja Niilusel, Ganges. Üleujutuste kaitseks ehitatakse jõgedele tamme. VEERIKKAMAD RIIGID Brasiilia (Amaznas), Venemaa (Volga, Leena, Jenissei, Ob, Amur), Kanada (Suur Orjajärv, Suur Karujärv), India, USA (Missisippi). Suurimad veekasutajad on põllumajanduslik niisutus, tööstus ja elanikkond. JÕGEDE TOITUMINE Jõed saavad oma vee sademetest, lume või liustiku sulamisvetest ja põhjaveest. SUURVESI JA MADALVESI on jõe veereziimi tavalised näitajad, mis toimuvad enamvähem kindlatel aegadel, sõltuvalt selle jõe toitumistingimustest. Peab arvestama: millises kliimaväätmes jõgi asub, kas jõg algab mägedest või asub tasandil, kas paikneb mussoonkliimas, igikeltsa piirkond. Toitumine lumeveest suurvesi kevadel, suve hakul. mussoonkliimaga alad suurvesi suvel. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, on ka kaks madalvett
Ammustel aegadel elanud loomade ja taimede väljakaevatavad fossiilsed jäänused on aidanud kindlaks teha Läänemere ajalugu. Selleks on kasutatud: · ränivetika pantsereid · taimede säilinud tolmuteri · limuste kodasid · kalaluid · C14 meetodit NB!! EKSAMIL PEAB TEADMA AINULT SEDA, ET VAHELDUSID ERINEVAD STAADIUMID MERI JA JÄRV. 3 Balti jääpaisjärv · tekkis umbes 12 000 aastat tagasi mandrijää sulamisvetest; · ulatus idas kaugemale kui praegune Läänemeri; Põhjalahte kattis liustik · puudus ühendus ookeaniga ning järve veepind oli tolleaegse ookeani omast ligi 25 m kõrgem, kuni 70 m üle praeguse merepinna · kliima oli külm ja kuiv ning rannikul laius tundra, kus kasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. Joldiameri · 10 200 a. tagasi vabanes Kesk-Rootsi järvede piirkond jääst. Billingeni katastroofi ( tagajärjel murdis vesi Närke väina kaudu endale tee ookeani
kuid umbes 10 500 aastat eKr oli kogu Eesti ala jääst vaba. Alguses kerkis maapind väga kiiresti, kuna seda enam ei surunud allapoole paks ja tugev jää, kuid tänapäevaks on see kasv aeglustunud umbes 2-3 mm aastas. Maapinda vormis ka veel liustik nii pealetungil kui ka taandumisel, kulutades ja kuhjates pinnast. Uusi orge tekitasid aga jääsulamisveed, mis süvendasid ja muutsid ka jääaja-eelseid orge. Jääaja lõpul aga tekkisid liustike sulamisvetest nõgudesse ja madalatele tasandikele rohkesti järvi. Jääaja ilmastik oli muutlik. Peamiselt valitses Eesti alal arktiline kliima koos külma ja lühikese suvega ning pika ja küllaltki karmi talvega. Aega mööda kliima muutus soojemaks ning peale tundrataimede hakkasid kasvama ka taimed, mis pole eriti nõudlikud nagu kask ja mänd. Samuti hakkasid loomad aegamisi põhja poole elama asuma. See soe ajajärk aga vaheldus jälle külmemaga, mis valitses vahemikus umbes
annaabi.ee 
