Pindala: 3130 km2 kõrgeim punkt: 107 meetrit üle merepinna kõrguv Valgehobusemägi Edelasihiline pikk (110 km) ja kitsas (40 km) maastikurajoon Piirneb põhjas Soome lahe rannikumadaliku, lõunas Liivi lahe rannikumadaliku, läänes Harju lavamaa ja Lääne-Eesti madaliku, idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, Sakala kõrgustikuga Kõrvemaa asend Kõrvemaa pinnamood Mitmesugused mandriliustiku- ja sulamisveetekkelised pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Suurim Epu-Kakerdi soostik (364 km²) Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud (Lelle-Viitna-Paide kolmnurk), edelas Paluküla mõhnastik Kõrvemaa veestik Järvi 120, maastikurajooni lõunaosa on järvedevaene Põhjaosa veestavad loodesse voolavad Loobu, Valgejõgi, Jägala Paunküla ja Soodla veehoidla
Kui liustiku osad jõuavad maismaalt merede kohale, on tegemist šelfiliustikega. Nüüdisaja suurim – Rossi šelfiliustik – asub Antarktika Vaikse ookeani rannikul ja ulatub ligi 600 kilomeetrit mere kohale. Mereliustikud liiguvad tavaliselt mäestikuliustikest aeglasemalt, kuid sageli esineb kuni 1200 m edasi liikuvaid liustikukeeli, näiteks Ida- Antarktikas. Quarayaq’i liustik Gröönimaal liigub praegu edasi koguni meeter tunnis. 28) Peamised liustikutekkelised ja liustiku sulamisveetekkelised (glatsiofluviaalsed ja glatsiolakustrilised) setted ja pinnavormid: otamoreenid, moreenitasandikud, voored, mõhnad, oosid, saarkõrgustikud, glatsiofluviaalsed deltad ja sandurid. viirsavid ja nende kujunemine. Vallilaadseteks või seljakulisteks moreenist koosnevateks jääkuhjevormideks on otsamoreenid. Need on kuhjunud liustiku serval kunagise jääserva lähedastes vööndites Moreenist koosnevaks kuhjeliseks pinnavormiks on liivsavise või saviliivase pinnakattega moreentasandik
Jaotatakse survelisteks ja mittesurvelisteks. · Künklik moreenrejleef (kiire setete vaheldumine,kõige klassikalisem meie kõrgustikel, Haanja ja Otepää, ebaühtlane liustiku sulamine) ja moreentasandikud (kui liustik ühtlaselt taandub, siis jääb järgi ühtlane ja väga tasane pinnamood, Tartu ümbrus). Moreentasandik liustikutekkeline kuhjevorm, põhimoreeniga kaetud tasase või lainja pinnamoega Liustike sulamisveetekkelised pinnavormid · Oosid ehk vallseljakud kõige klassikalisemad näevad välja nagu pikad raudteetammid. On kahte tüüpi: liustikusisesed, liustikualused ja liustikupealsed. Vahepeal raske eristada otsamoreenist · Mõhnad kõrgustevahe võib olla 20 m vms. Väga sageli kaetud männimetsadega. · Sandurid sandurtasandikud, väga tasandikuline pinnavorm, jääsulamisvee jõgede kokkukantud setteist moodustnud Liustikutekkelised suurvormid:
annaabi.ee 
