Miks sulamisprotsessis HU, kuid aurustumisprotsessis on nad erinevad? Vali üks või enam vastust. a. Aurustumisel on S palju suurem kui sulamisel b. Aine sulamisel on paisumistöö pV 0 c. Aine aurustamiseks kulub rohkem energiat kui sulatamiseks d. Aurustumine on endotermiline, sulamine eksotermiline protsess - Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 2 Punktid: 1 Millistes järgmistest protsessidest on H < 0? Vali üks või enam vastust. a. Fe (t) + S (t) <=> FeS (t) b. (NH4)2Cr2O7 (t) <=> Cr2O3 (t) + N2 (g) + 4 H2O (g) c. 2 Na (t) + 2 H2O (v) <=> 2 NaOH (l) + H2 (g) d. 2 SO3 (g) <=> 2 SO2 (g) + O2 (g) - Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 3 Punktid: 1 Millised järgmistest protsessidest on isevoolulised ( G < 0) ainult entroopiafaktori (S) arvel? Vali üks või enam vastust. a. 2 Na (t) + 2 H2O (v) <=> 2 NaOH (l) + H2 (g) b. 2 SO3 (g) <=> 2 SO2 (g) + O2 (g) c. MgCO3 (t) <=> MgO (t) + CO2 (g) d. N2 (g) + 3 H2 (g) <=> 2 NH3 ...
Üldine keemia. Näidisküsimused. Termodünaamika 1. Miks gaas paisumisel jahtub (kuidas muutub isoleeritud süsteemi paisumisel tema siseenergia)? Gaas teeb paisumisel tööd välisrõhu vastu, mistõttu tema siseenergia väheneb. Siseenergia muut U = 0 ehk isoleeritud süsteemis siseenergia on jääv ei muutu. 2. Miks sulamisprotsessis H U, kuid aurustumisprotsessis on nad erinevad? H U ainult juhul, kui meil on konstantse ruumalaga süsteem. 3. Milline on H märk järgmistes protsessides? Miks? a) Fe(t) + S(t) FeS(t), |eksoterm. reakts. H<0 b) (NH4)2Cr2O7(t) Cr2O3(t) + N2(g) + 4 H2O(g), |endoterm. reakts. H>0 c) 2 Na(t) + 2 H2O(v) 2 NaOH(l) + H2(g) |eksoterm. reakts. H<0 4
maailma osadega. Ühest küljest on polaaralade põhjalikku uurimist takistanud võrdlemisi keeruline ligipääs ja sealsed karmid olud, teisest küljest tuleb arvestada aluspinna (jää ja lumi) eripära. Jää toimib ookeani ja atmosfääri vahel kui isolaator, mis kiirgab tagasi suurema osa aluspinnale jõudvast päikesekiirgusest ning takistab merevee soojenemist. Suure albeedo väärtusega jääl ja lumel on sulamisprotsessis positiivne tagasisidemehhanism. Mida enam jääd sulab, seda rohkem tekib tumedamat vabaveepinda ja seda enam kiirgust neeldub, tõuseb temperatuur, ning seeläbi kiireneb kogu sulamine veelgi. Seepärast on kiirgusbilansi muutusi Arktikas, kus jääkate pole ka lausaline ning triivi tõttu pidevalt muutuv, üsna raske uurida ja hinnata. -4- Nüüdisaja võimalused ning arenenud kõrgtehnoloogia annavad siiski palju
tehis- või korrapärase kujuga looduskividest müüritistes; · kohe pärast iga korruse seinte ja sammaste ladumise lõppu monteeritakse vahelaeelemendid ja ankurdatakse need iga 2 ... 3 m tagant seintesse; · kasutatakse rõhtturbeta sarikaid; · müüritise ladumistasapindale vahe seinte naaberosades (kui nende vahel pole vajumisvuuki) ei tohi olla suurem kui 4 m. Müüritise sulamisprotsessis tekkivate nähete alahindamine võib põhjustada konstruktsioonide purunemise ja teisi tõsiseid avariisid. Seetõttu peavad müüritööde tehnoloogilistel kaartidel olema antud erijuhendid, mis arvestavad tööde tegemist talvel (seinte ja sammaste maksimaalsed ladumiskõrgused, seinte, aknavahepostide, sammaste, rõdude, karniiside ajutised toestamisviisid jne.) ja märgitud abinõud müüritise tugevuse suurendamiseks (võrksarrustamine, kõrgendatud margiga mördi kasutamine jne.)
annaabi.ee 
