soojushulga arvutamine temperatuuri muutumisel- Q=cm*delta*t c-erisoojus t- temp. vahe erisoojus- FÜÜSIKALINE SUURUS, MIS NÄITAB, KUI SUUR SOOJUSHULK ON VAJA ÜHE MASSIÜHIKU AINE SOOJNDAMISEKS ÜHE KRAADI VÕRRA vee erisoojus tähendab, et 1 kg vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra tuleb talle anda soojushulk 4200 J. sulamine ja tahkumine- sulamine on tahke aine muutumine vedelaks, tahkumine vedeliku muutumine tahkeks. tahket keha soojendades temp. tõuseb kuni sulamistemp. sulamisprotsessi käigus temp. ei muutu nii kaua, kuni kogu tahke keha on sulanud, tahkumisel toimub vastupidine protsess, eraldub soojust. soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel- Q= +(sulamisel)-(tahkumisel)*lambda*m jääsulamissoojus on 340000 J/kg , tähendab, et 1 kg jää sulatamiseks tuleb talle anda soojushulk 240000 J. aurumine ja kondenseerumine- aurumine on aine osade lahkumine ümbritsevasse keskkonda, aurumine toimub igal temp., auramine kiirus sõltub temp
Macbeth 1889 aastal Elwoodis, Indiaana Osariigis, kuid varsti ta loobus. Järgmise katse tegi Bauch & Lomb optical Company 1912 aastal ja tootis kuni aastani 1915 olulisel hulgal hea kvaliteediga optilisi klaase. 1917 aastal Maailmasõja ajal toodeti Ameerikas kogu maailma tarbeks mõne kuuga ligikaudu 272000 kg prilliklaase. Tänapäeval moodustavad Pittsburgy Plate Glass Company ja Schott Class Technologies Inc. peamise klaasitööstuse Lääne. Klaasi koostis Mineraalklaas on sulamisprotsessi produkt. Tema sulamass koosneb: 70% klaasi vormija kvarts, 20% sulav materjal sooda ja kaaliumkarbonaat, 10% klaasi kõvendaja oksiidid. Erinevate metallide oksiididega ja fluoriidiga (1%) muudetakse klaaside värve ja optilisi omadusi. Lisades näiteks klaasisulamile plii-, titaani- ja lantaanioksiide suureneb murdumisnäitaja, lisades baariumoksiidi ja fluoriidi väheneb dispersioon.
järeldused aine puhtuse kohta. Katse tulemused: Katse nr Sulamistemperatuur (oC) 1 51 oC 2 48 oC Järeldus: Teisel katsel õnnestus sulamistemperatuur saada täpselt 48 oC, mis on võrdne tegeliku sulamistemperatuuriga ning võib järeldada, et tegu on puhta ainega. Esimesel korral ebaõnnestus täpse sulamistemperatuuri fikserimine. Üheks põhjuseks võib olla see, et temperatuur tõusis üsna kiirelt ning ei osanud täpselt jälgida aine sulamisprotsessi. Teisel katsel oli lihtsam jälgida ja kuna temperatuuri tõstmine toimus aeglasemalt, siis ei toimunud sulamisprotsess ka nii järsult. Katse 2: Tetraklorometaani keemistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Tetraklorometaani keemistemperatuuri määramine Kasutatud töövahendid: katseklaas, kinnisulatatud klaaskapilaari tükike, termomeeter, statiiv, gaasipõleti Kasutatud reaktiivid: tetraklorometaan
klaasikoda (1628 1664), erinevatel aegadel on Eestis tegutsenud kokku üle poolesaja klaasitööstuse. 1.4 Klaasi tootmine Klaasi oskasid valmistada juba vanad egiptlased. Seda toodetakse kvartsliivast (ränidioksiid SiO2), millele lisatakse soodat (Na2CO3) ja lupja (CaCO3). Liivatera sulab tavaliselt 1700 Celsiuse kraadi juures. Lubja ning sooda lisamine viib selle temperatuuri paarsada kraadi alla. Kuidas ained segus paiknevad ning mis toimub sulamisprotsessi alguses, oli siiani jäänud füüsikutele segaseks. Vabrikutes kuumutatakse liivasegu ligi 1500 Celsiuse kraadi juures. Õhumullide ja sulamisdefektide vältimiseks hoitakse kõrget temperatuuri pikka aega. See muudab klaasi tootmise kulukaks. Kogu maailma klaasivabrikud kasutavad aastas peaaegu sama palju elektrit, kui seda toodab terve Hollandi riik. [2] 1.5 Klaasi lõikamine Klaasi lõikamine toimub spetsiaalsetel tööpinkidel, mis on juhitud arvuti poolt ([3]Pilt 1.
Sedamööda, kuidas sahtid sügavamaks muutusid, tõusis pumpade ja tõstukite tähtsus. Selleaegseid kaevandusmasinaid on kirjeldanud Georg Bauer (1494-1555), keda rohkem tuntakse Agricola nime all, oma kuulsas raamatus ,,De re metallica" (1556). Üleminek kivisöele Keskajal alanud rauaahjude kõrguse ja mahu ning õhutõmbe suurendamine viis sulametallide saamiseni. Algul oldi hädas toorraua puhastamisega, kuid aja jooksul õpiti sulamisprotsessi järjest paremini tundma, tänu millele alates 16. saj. lõpust rauatoodang hakkas kiiresti kasvama. Enam ei piiranud tehnika arengut raua kallidus. See-eest tekkis uus kitsaskoht ei jätkunud taandamiseks tarvilikku puidusütt. Vanad rauatootmismasinad ei suutnud seetõttu enam sammu pidada matsarikka Rootsi ja Venemaaga. Kaubanduses ja sõjaasjanduses nõutav raud lõi aluse nende arenguks. Malmsuurtükkide valmistamise sai kasutada pronksist kirikukellade valajate tööoskusi
annaabi.ee 
