30) Valadeis moodustub kahanemistühik: rahuliku terase puhul. 31) Kõige tootlikumaks terase saamise meetodiks on: martäänmeetod. 32) Kõige kvaliteetsem teras saadakse: hapnikkonvertereis. 33) Sulfiidse vasemaagi särdamist tehakse eesmärgiga: utiliseerida SO2. 34) Kloori kasut. Ti ja Mg tootmisel 35) Tsementiit raudsüsiniksulameis kujutab endast: keemilist ühendit. 36) Kõige madalam sulamistempeatuur Fe-C sulameist on: eutektseil sulameil. 37) Ferrosiliitsiumit ja Ferromangaani kasut. terase tootmisel: redutseerimiseks. 38) Terase legeerimist kergelt oksüdeerivate elementidega (V, Cr, Mn jt) tehakse sulatamisel. 39) Likvatsioon kujutab endast: Keemilise koostise ebaühtlust. 40) Eutektikum kujutab endast: mehaanilist segu. Metallide survetöötlus. 1) Metallide survetöötluses on pidevprotsessiks: valtsimine. 2) Ühesuunalisel tõmbamisel tekivad maksimaalsed nihkepinged tõmbesuunaga nurga all: 90
d. pidevusdefektid (praod ja rebendid) Küsimus 6 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida arvestatakse mudelplaatide mõõtmete määramisel liivvormvalus? Vali üks: a. vormimiskalded ja raadiused b. töötlemisvaru ja vormimiskalded c. kahanemist ja töötlemisvaru d. kahanemist, töötlemisvaru ja vormimiskalded Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Parim vedalvoolavus on sulameil Vali üks: a. madala sulamistemperatuuriga b. alaeutektseil c. kõrge pindpinevusega d. kitsa või puuduva kristalliseerumise temperatuuriintervalliga Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milliseid vormimaterjale kasutatakse valandite tootmisel koorikvalu meetodil? Vali üks: a. vorm valmistatakse kipsist b. vormiliiv ja termoreaktiivne vaik c. keraamiline suspensioon ja kvartsliiv d. vormiliiv ja kõvendi (urotropiin)
süsteemi sulamid 2) Termotöötlusega (vanandamisega) tugevdatud sulamid. Termotöödeldavaist sulameist on vanimad, laialdaselt ehituskonstruktsioonides ja eriti lennukiehituses kasutatavad Al-Cu sulamid. Korrosioonikindluse tõstmiseks plakeeritakse neist sulameist lehtmetalli õhukese puhta alumiiniumi kihiga. Laialdasemalt kasutatakse ka mitmesuguseid kolmekomponentseid sulameid Al-Cu-Ni, Al-Mg-Si, Al-Zn-Cu, millel on suurem tugevus (eriti Al-Zn-Cu sulameil), parem termotöödeldavus. Omaette rühma moodustavad viimastel aastatel kasutusele võetud Al-Li sulamid, mille tugevus termotöödeldult on võrreldav Al-Zn süsteemi sulamitega, kuid väiksem tihedus (<2,6Mg/ m3 ) annab märgatavat efekti just lennukikonstruktsioonides. Peamisteks alumiiniumi valusulamiteks on: a) Silumiinid – sulamid, mille põhiliseks legeerelemendiks on räni (10-13%),
(Saksamaa), Sandvik Coromant (Rootsi), Tizit AG (Austria), Exstrament (Sveits), Mitsubishi Metal Corp. (Jaapan). Viimastel aastatel on järsult suurenenud ultradispersete ja nanostruktuursete sulamite väljalase. Tänu peenele struktuurile on need sulamid suure kõvaduse ja samaaegselt ka suure tugevusega. Näiteks, WC-6%Co kõvadus on HV2200 ja paindetugevus kuni 4000 MPa. Ka nende sulamite sitkus on tunduvalt suurem kui tavatehnoloogia järgi valmistatud sulameil. See sulam on saadud nanokristallitsest pulbrist (dk<200 nm) ja pärast paagutamist kuni 0,8 µm. 4.1 WC-Co kõvasulamid WC baasil kõvasulamid on kõige levinumad. Ligi 95% toodetavaist kermistest sisaldavad WC. Kõige enam kasutatakse neid mitmesuguste tööriistade ja instru- mentide valmistamiseks (metallide lôiketöötlemine, stantsimine, survetöötlemine, traadi tômbesilmad jne) (66% kogutoodangust) Sellele järgnevad maavarade
kui jämedastruktuuriga sulamid (joon.1.2). Hiljuti (2001 a) leiti, et suurim kulumiskindlus on kermistes, mille struktuuris on nii suuri kui ka väikesi teri. Suured karbiiditerad, mis ,,istuvad" sügaval materjali sees, taksistavad pealiskihi ,,ärapühkimist" abrasiivosakeste poolt. Kulumise kiirus (mahu kadu) suureneb koobalti sisalduse suurenedes. Kulumiskiiruse järsk kasv toimub siis, kui sideaine kogus on üle 15 mass % tavastruktuuriga kõvasulameil ja 20% peenestruktuuriga sulameil (joon.6). See on seletatav abrasiiv ja materjali kõvaduste suhtega ja sellest tingituna erinevatest kulumise mehhanismidest Kui Ha/Hm <0,9, siis abrasiiv pole võimeline otseselt materjali plastiliselt deformeerima. Neis sulameis pole liivaosakeste killud võimelised tungima materjali ja kulumine omab kontaktkoormuste tsükliliste toimest väsimusliku iseloomu. Tagajärjeks on mikropragude teke ja levik teradevahelistel piiridel ja karbiiditerade
annaabi.ee 
