· säilituspõhikude leidub juures, risoomis, varre keskosas ja seemnetes, viljades, sibulates, mugulates jne.. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis- ja valguterad, lahustunud suhkrud, harvem õlitilgakesed. Viljades on rohkesti kromoplaste. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud, nagu näiteks asparil, kohvipuul, diospüüril või datlipalmil. · veesäilituspõhikude sukulentidel ehk turdtaimedel, näiteks sugukondades piimalillelised, kaktuselised ning perekondades agaav, kukehari, soolarohi. Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete vakuoolidega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti. · õhukude ehk aerenhüüm sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline
Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk (aleurooniterad) või -rasv (tilkadena). Viljades on sel juhul ka rohkesti kromoplaste. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud, nagu näiteks asparil (Asparagus), kohvipuul (Coffea arabica), diospüüril (Diospyros) või datlipalmil (Phoenix dactylifera). Sel juhul kasutab arenev idu rakukestades leiduvat hemitselluloosi. Veesäilituskude esineb sukulentidel ehk turdtaimedel, näiteks sugukondades piimalillelised (Euphorbiaceae), kaktuselised (Cactaceae); perekondades agaav (Agave), kukehari (Sedum), soolarohi (Salicornia). Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete vakuoolidega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti. Aerenhüüm (õhukude) sisaldab suuri rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Idioblastidena võib esineda tugikoerakke
>UV kiirgus suurtes kogustes kahjulik. Mõõdukalt soodustab nahas D-vitamiini sünteesi. >infrapunane kiirgus neeldub organismides ja toimib soojuskiirgusena. >temperatuur >vesi on vajalik rakkude elutegevuseks, lähteaineks fotosünteesile. Taimede kohastumused aurumise takistamiseks: paks vahakiht, väike lehepind, paksenenud kattekude, lehtede ja varte karvkate jms. Vett koguvad taimedel, sukulentidel e turdtaimedel, on sügav juurestik, veekude. >hapnik on hädavajalik taimede ja loomade aeroobseks hingamiseks. Kulmas ja magedas vees lahustub hapnik paremini kui soojas ja soolases. >pH. Loodusliku sademevee normaalne pH on 5,6 Biootilised. Eluslooduse tegurid, organismidevahelised suhted. Antropogeensed. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine.
bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline nišš; 4. Ökoloogiline nišš, selle graafiline kujutamine, n-mõõtmeline eukleidiline niširuum, selle teljed ehk niši dimensioonid; 5. Liebigi seadus; 6. Ressursid: radiatsioon (PAR, selle omadused ja lainepikkused), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik, C3 ja C4 taimed, CAM fotosüntees sukulentidel; 7. Tingimusfaktorid: temperatuur, kliima, pH, soolsus, bioomide asend sademete hulga ja aasta keskmise temperatuuri poolt määratud kahemõõtmelises ruumis; 8. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus, näited; 9. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 10. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid – eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime (K), biootiline potentsiaal ehk
annaabi.ee 
