Taimestik Kuna kõrbes on taimedele halvad elutingimused, siis on seal taimkate hõre. Päikese valgust on kõrbes palju, aga sama ei saa vee kohta öelda. Kuna vesi on sügavamal ja ka teised tingimused on kehvad on taimedel kujunenud välja kohastumused hakkama saamiseks : Pikad juured, mis ulatuvad sügavale või hoiduvad maapinnale, võimaldavad koguda pinnases leiduvat niiskust. Kõrbestes on ka palju sukulente. Pilte taimedest Aaloe Kaktus Loomad Ka loomadele on kõrbes elutingimused äärmiselt ebasobivad. Loomad vajavad eluks: toitu, vett ja kaitset ning kõrbes on neid kõiki 3-me väga raske leida. Kõrbes on palju putukaid, ämblikke, roomajaid, närilisi. Linde ja imetajaid on kõrbes vähe. Paljudel loomadel välja kujunenud kohastumused kõrbes hakkama saamiseks. Näiteks: Osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte
kuivavad jõed kiiresti ära, järele jääb kuiv jõesäng, mida nimetatakse vadiks. Üheks oluliseks niiskuse allikaks on külma hoovuse tõttu mere kohal jahtunud õhk ja õhuniiskus, mis Namibi kõrbes kondenseerub uduks keskmiselt 60 päeval aastas. Udu ulatub kuni 30 km sisemaale. Väiksemad mäed ja takistused soodustavad udu kondenseerumist ja niiskuse ning piiskade talletumist kaljudes, taimedes ja mulla pinnases. Kui udust tingitud kondensvee kogus on küllaldane, hakkab enamik sukulente ja taimi kasvama ning õitsema. Udu on kõrbeelanikele eluliselt tähtis 3 niiskuseallikas. Ka taimedel on kasteks kondenseerunud udu tähtsaks veeallikaks. Mõni loom elab ainult kastetilgakestest Õhuniiskuse ja temperatuuri kõikumine 30-60 km kaugusel sisemaal on väga suur. Hommikused madalad temperatuurid ja kõrge õhuniiskus asendub päeval üle 40 0 C temperatuuriga ja kuivusega
Kui taim ei saa piisavalt valgust, ei lähe õitsema. 9.4 Paljundamine Tütartaimed võib peataimest eraldada ja eraldi istutada. 9.5 Ohustavad haigused ja kahjurid Erinevatelt lehekülgedelt info otsimise tulemusel ei leidnud antud taime kohta haigusi ja kahjureid. 19 10. KUKEHARI 10.1 Üldiseloomustus Kuulub paksuleheliste (Crassulaceae) sugukonda pärinedes Mehhikost. Lehed on lihakad ja munajad. Perekonnas on ka sukulente, mis säilitavad oma lehtedes vett. Tegemist on vähenõudliku taimega. 10.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes Temperatuur peaks olema ruumis mõõdukas, talvel jahedam (10-15 kraadi). Lühiajaliselt talub 5-kraadist temperatuuri. Vajab õhurikast keskkonda, kuid talub kuiva õhku. Suvel võib viia õue, kuid vältida vihma kätte jäämist ja tuuletõmbust. Taimed on siiski kõige ilusamad veidi niiskes, mineraalainete- ja lämmastikuvaeses mullas. 10.3 Valgusnõuded
Produktiivsus Keskmine (kuni 30t/ha) Väga suur (nt 80t/ha) Väga väike Kasvukoht, kliima Peamiselt parasvööde Palavvööde, sooldunud ja Palavvööde, kõrbed ja kuivad kasvukohad kaljud Vastupidavus pinnase Väike Suur Suur soolsusele Näited Enamik maismaataimi Palavvöötme kõrrelised – Enamik sukulente, mais, suhkruroog, kaktuselised, maltsalised piimalillelised *Fotosünteesi saaduste liikumine taimes, erinevad võimalused. Assimilatsioonivool. (§6.9) See on vool, kus ülevalt juurtesse liiguvad sünteesitud org ained. IIc HINGAMINE Dissimilatsiooni võimalused. Rakuhingamine ja välishingamine. Rakuhingamise olemus ja tähtsus
annaabi.ee 
