puuduvad või on siis haruldased . Põhjuseks on see, et need liigid ei talu häireid, mis on aga suktsessioonide järgnevuse põhjuseks. Nimetatud taimeliigid pole võimelised asustama suktsesseeruvaid alasid, st nad on taastumispiirangutega. 20. Suktsesioonide arengu mehhanismid: hõlbustamine, tolerantsus, pärssimine. ● Hõlbustamine – suktsessioonirea algul kasvavad taimeliigid on võimelised taluma karme tingimusi. Aja jooksul tingimused muutuvad. Suktsessioonrea algul kasvavad taimeliigid on tähtsusetud taimtoidulistele, röövtoidulistele ja mutualistidele. ● Tolerantsus – suktsessioonirea algul kasvavad taimeliigid on paremad levijad, kuid taluvad halvasti varju. Lõpus kasvavad taimeliigid taluvad paremini varju ja konkurentsi.
Taastumispiirangud enamikes kliimakskooslustes dominantsed taimeliigid kas puuduvad või on siis haruldased. Põhjuseks on see, et need liigid ei talu häireid, mis on aga suktsessioonide järgnevuse põhjuseks. Nimetatud taimeliigid pole võimelised asustama suktsesseeruvaid alasid, st nad on taastumispiirangutega. 20. Suktsesioonide arengu mehhanismid: hõlbustamine, tolerantsus, pärssimine. Hõlbustamine suktsessioonirea algul kasvavad taimeliigid on võimelised taluma karme tingimusi. Aja jooksul tingimused muutuvad. Suktsessioonrea algul kasvavad taimeliigid on tähtsusetud taimtoidulistele, röövtoidulistele ja mutualistidele. Tolerantsus suktsessioonirea algul kasvavad taimeliigid on paremad levijad, kuid taluvad halvasti varju. Lõpus kasvavad taimeliigid taluvad paremini varju ja konkurentsi. Pärssimine liigid takistavad teiste liikide asumist samale kasvukohale. Kas ligikaudu ühel aja idanevate
Järelkasvu hulka ei arvata alla 2-aastaseid tõusmeid ega üle 4 m kõrgusi puid, kui nende kõrgus on üle 25% ülarinde kõrgusest. Järelpuhastus pärast tavalist bioloogilist reoveepuhastust rakendatavad võtted (biotiikide, liivafiltrite jm. kasutamine), millega saavutatakse suurem puhastusaste ja kõrvaldatakse taimetoitained (P, N). Järgkooslus koosluse arenguaste. Üksteisele suhteliselt kiiresti järgnevad j-d moodustavad suktsessioonirea. Jäätmed tekkekohas kõlbmatud, kuid mujal muuks otstarbeks (nt. toorainena) kõlblikud ained või materjal(vanapaber, -raud, toidujäätmed). Jäätmete utiliseerimine vähendab keskkonda saastavate heitmete hulka. Jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine (st. töötlemine ning ladestamine prügilatesse). Jäätmete liikumine jäätmekäitlusprotsessis on järgmine: jäätmete teke kogumine vedu töötlemine lõppladestus.
kujunemata jäänud väikeosa (nt. madalsookoosluse laik puisniidul). Fragmendid võivad olla vähe muutuvad, püsivad, hääbuvad või püsikoosluse kujunemise suunas arenevad. 2) Loomakooslus e. zootsönoos 3) Seenekooslus e. mükotsönoos 4) Tekiskooslus e. sekundaartsönoos inimmõjul (raie, põlengu vms. tagajärjel) põliskooslusest tekkinud taimekooslus. 5) Järgkooslus s.o. koosluse arenguaste. Üksteisele suhteliselt kiiresti järgnevad järgkooslused moodustavad suktsessioonirea (koosluste vahetumise rea). Vastand järgkooslusele on püsikooslus. 6) Püsikooslus stabiilne pikaealine kooslus, mida võib käsitleda kui kliimaksit (koosluste arengurea suhteliselt püsivat lõppjärku). 7) Põliskooslus s.o. isetekkiv (loomulik) fütotsönoos, st. taimekooslus looduslikus põlistaimkattes. 8) Vaegkooslus äärmuslikes toitetingimusis kujunev liigivaene, kuid hästi kohastunud liikidega kooslus (näit. raba).
annaabi.ee 
