Kliimakskooslus: koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Miks kooslused suktsesseeruvad? Kui keskkonna piirangute intensiivsuses tekivad muutused, siis viib see paratamatult muutustele koosluse struktuuris, s.t. suktsessioonile.Kuna eksisteerib palju erinevaid keskkonnapiirangute kombinatsioone, on ka palju erinevat tüüpi suktsessioone. Piirangud, mis põhjustavad suktsessiooni:mullaressurss(Lämmastik võib akumuleeruda mullas ja seda eelkõige primaarsete suktsessioonide jooksul. See akumuleerumine võib omakorda viia edasi suktsessioonide järgnevusele)valgus(Valguse piirangud soodustavad selliste taimede levikut, millel on kas1)suuremad seemned 2)suurem lehtede valgusisaldus või 3)fotosünteesi kiirus maksimaalne ja taastumispiirangud(Enamikes kliimakskooslustes dominantsed taimeliigid kas
Sügisene veekogu: päev lüheneb, päike vajub madalale, pindmised veekihid jahtuvad. Tuul segab veekogu läbi > alt tuuakse juurde toitaineid, mis toob kaasa sügisese fütoplanktoni kiire ajutise juurdekasvu (seda limiteerib valgus aga ka toitainete hulk) > toitained ammenduvad. Kujuneb välja nähtus, kus ülemisest veekihist allpool olevat veekihti nimetatakse nutrikliiniks ning moodustub nn pindmine klorofüllikiht. Fütoplanktoni suktsessioon Vanemates allikates ka kliimaks. Suktsessioone (ehk koosluste muundumist ajas) kontrollivad temperatuur, valguskiirgus ja ka kasvukiirus ning toitainete varud. Tihti ei aita ka sellest. Massilisele arengule paneb käe ette zooplankton, kes toitub fütoplanktonist. Õitseng on 1-2 liigi massiline paljunemine, mitte kõikide liikide. Kevadel põhitegijateks ränivetikad, kuna siis kantakse veekogudesse sisse räni. Räni ülesvõtmine on vajalik nagu ka toitumine, teevad endale sellest koja > räni hulk vees väheneb
näiteks lageraied, maapärandus (kuivendamine), põllumajandustegevus, voorliikide sissetoomine, liikide eemaldamine kooslusest, pestitsiidide ja väetiste kasutamine, saasteained ohus, vees ja mullas. 107. Suktsessioon maismaal Umbes 10 000 – 13 000 aastat tagasi vabanes Põhja-Euroopa järk-järgult mandrijää alt. võib arvata, et vabanenud maal ei elanud algul ühtki elusorganismi. Seega algas primaarne suktsessioon. Primaarseid suktsessioone on uuritud maalihkealadel, vulkaanide nõlvadel pärast purset ja ka fossiilsete andmete põhjal. Seega võib oletada, et ka pärast jääaega olid esimesed vabanenud maa elanikud loomad, täpsemalt amblikud, kes levivad tuule abil oma võrguniidil lennates. Amblikud on karnivoorid ja toituvad sinna juhuslikult tuulega sattunud ja kogemata lennanud putukatest. Taimestiku puudumise tõttu pole seal aktiivseid herbivoore.
annaabi.ee 
