Madalafookuselised maavärinad tekivad põrkuvate laamade kokkupuute piirkonnas (kohas kus üks laam sukeldub teise alla ja rebib teise serva kaasa, samuti piirkonnas kus osa ühe laama materjalist lükatakse pealenihetena teisele). Maavärinad tekivad ka piki sukelduvat laama, nii surve kui ka venituspingete tulemusel tekkivate haprate deformatsioonide tekkimisel. Fakt et maavärinate fookus paikneb seda sügavamal mida rohkem eemalduda ookeani süvikust kontinendi suunas näitab et maavärinad tekivad piki sukelduvat laama. Süvafookuseliste
photoreview.com.au/features/stories/capybara2.jpg ) Joonis 4 Kapibaara koonul olev morillo ( http://www.rebsig.com/capybara/capy9.jpg ) Joonis 5 Imetav emane kapibaara ( http://www.rebsig.com/capybara/capy5.jpg ) KAPIBAARADE TOITUMINE Ta toitub ainult taimsest toidust. Otsib veest ning kaldapealsetelt rohtu ning muid taimi, sealjuures seisab sageli kõhuni madalas jõe- või järvevees. Tema silmad, kõrvad ja ninasõõrmed paiknevad kõrgel peas, seetõttu pole sukelduvat kapibaarat praktiliselt näha ning seda ka siis, kui supled või veetaimi hangib. Söömas käib ta hommikul vara, hilisel pärastlõunal või öösiti ning seejuures läbib ta pikki vahemaid oma territooriumil, enne kui ta puhkekohta naaseb. Ta näksib rohtu suurte laiade lõikehammastega ja peenestab neid purihammastega. Osades piirkondades kütitakse neid, kuna nad söövad karjamaasid puhtaks pakkudes konkurenti kodustele karjaloomadele. Kapibaarad on sellistes piirkondades oma
liitreid naftat vaikselt satub merre iga aasta, põhiliselt mitte õnntuste tagajärjel. Nafta lekked põhjustavad haigusi ja tapavad Suured õnnetused ja lekked-isegi suhtliselt vähetähtis osa ookeani reostusest võib olla vägagi laastav. Sama suur kogus naftat võib teha mõnel alal rohkem kahjut kui teises kohas. Näiteks korallrahnud on nafta suhtes tunduvalt tundlikumad, kui liivarannad. Õlise ainega kaetud karvad või suled ei suuda isoleerida mereimetajat või sukelduvat lindu külmast veest ja kui loom puhastab end ta ka neelab naftat. Isegi, kui nafta kahjustus ei ole koheselt surmav võib see tekitada pikaajalist kahju. Kaladel võib see põhjustada maksahaigusi ja kasvuprobleeme. Kui nafta peaks sattuma mõningatele taimedele nt mangroovidele, siis võibsee seal säilida värskenaüle viie aasta. Mangroovil võtab kuni viiskümmend aastat, et kahjustusest täielikult pääseda. Sadamate naftakahjustuste tagajärjed
annaabi.ee 
