Aine tihedus väljendab ühikulise ruumalaga ainekoguse massi. Suure tihedusega on metallid ja väikese tihedusega on gaasid. 9. Kirjuta vee tihedus koos tähise ja kolme erineva mõõtühikuga. Vee tihedus ρ(H2O) = 1 g/cm3 = 1 kg/dm3 = 1000 kg/m3 10. Millest sõltub gaaside tihedus? Gaaside tihedus sõltub rõhust ja temperatuurist. 11. Kirjuta tiheduse arvutamise valem koos tähistustega. Tiheduse määramiseks on vaja mõõta keha mass ja ruumala. Korrapäratu keha ruumala saab mõõta sukeldusmeetodil. Tiheduse arvutamise valem: ρ = m/V, kus ρ – tihedus (g/cm3) m – mass (g) V – ruumala (cm3)
Selleks kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. Metalsed katted võivad olla tsingist, tinast, kroomist, niklist jne.. Mittemetalsed katted on fosfaadid, värvid, plastid ning kaitsemäärded. Tüüpiliseks metalse katte näiteks on sõiduki kereplekkide või poltide-mutrite tsinkimine. Nii pikeneb tuntavalt materjali kasutusaeg. Autokere paremaks kaitsmiseks kaetakse ta mitmekihilise mittemetalse kattega. Hoolikalt puhastatud toorikkere kaetakse kõigepealt sukeldusmeetodil fosfaadikihiga ja seejärel krunditakse. Sellele järgneb vajadusel katmine kivikaitsematerjaliga (kohtades, kus vigastuse tõenäosus suur) ning vuukide täitmine muude mastiksitega. Ebatasasused silutakse pahtliga, millele järgneb värvimine ja lakkimine. Teise meetodi puhul ühendatakse kaitstav pind aktiivsemast metallist plaadiga ehk protektoriga, mis on galvaanipaaris lahustuvaks anoodiks. Aktiivsem metall (protektor)
võimaldavad meid ümbritsevaid kehi näha) Mehaaniliste liikumiste kirjeldus (kõver- ja sirgliikumine), kangi tasakaalu tingimus (4.saj e.m.a. , Aristoteles) Camera obscura (II saj. e.m.a. , Hiina) Valguse sirgjooneline levimine, valguse peegeldumisseadus ( 3. saj e.m.a. , Eukleides) Üleslükkejõud (III, saj. e.m.a., Archimedes) Kang, kiil, vint, plokk (I - II saj. m.a.j.) Keskaeg ( VI - XIV saj.) Kehade ruumala mõõtmine sukeldusmeetodil ja erikaalu leidmine (XI saj. , Al Biruni, Omar Haijam) Kõverpeeglite fookuse leidmine, töid magnetismist (XIII saj.) Liikumise graafiline kirjeldamine (XIV saj.) Renessansi periood ( XV - XVI saj.) Keskkonna takistus, hõõrdejõud, kaja, kiirte käik läätsedes, igiliikuri võimatus, kapillaarsus (Leonardo da Vinci, XV saj.) Heliotsentrilise Päikesesüsteemi mudel (M. Kopernik XVI saj.) Universumi lõpmatus, maailmade paljusus, loodusseaduste ühtsus (G
annaabi.ee 
