Võtsin vestitaskust sulenoa, avasin selle, haarasin vaesel loomal kõrist kinni ja pistsin tal kõhklematult ühe silma välja! Punastan, põlen, värisen häbist, kui ma seda vastikut jõledust kirja panen. Kui aru koos hommikuga tagasi tuli – kui olin öise prassimisuima välja maganud –, valdas mind toimepandud kuriteo pärast pooleldi jälestus-, pooleldi kahetsustunne; aga see oli parimal juhul mingi nõrk ja ebakindel tunne, millest hing jäi puutumata. Sukeldusin taas prassinguisse ja uputasin peagi veinis igasuguse mälestuse sellest teost. Vahepeal kass aegamisi toibus. Kaotatud silma koobas pakkus, tõsi küll, hirmsat vaatepilti, aga loom ei paistnud enam valu kannatavat. Ta luusis endiselt majas ringi, ent nagu võis oodatagi, põgenes kabuhirmus minu lähenedes. Nii palju oli mulle mu vanast südamest veel alles jäänud, et mind kurvastas see ilmne põlguseavaldus olevuse poolt, kes mind kunagi oli nii väga armastanud. Aga see
kahju. Kallis Carmen. Ma tahan, et ühel suvel tuleksime siia kõik koos. See on kõige vahvam asi , mida ma oskan ette kujutada. Esimesel päeval läksin umbes miljonist kaljudesse raiutud astmest alla, väikese kalurikülani, mille nimi on Ammoudi. Caldera tähendab "katelt". See on veekogu, mis tekkis pärast hiigelvulkaani purset, mis uputas suurema osa oma saarest. Pärast seda, kui ma olin neid ilusaid kreeka paate maalinud, hakkas mul jube palav ja sukeldusin otse selgesse külma vette.Ma maalisin sulle pildi. See on kellatornist siin Oial. Mul on häbelik vanaisa, kes ei räägi inglise keelt, tuli mu juurde ja uuris tükk aega mu maali. Ta noogutas heakskiitvalt, mis oli temast üpris armas. Effie ja mina sõitsime mopeediga Firasse, saare suuremasse külla ja jõime välikohvikus uskumatult kanget kohvi. Me mõlemad olime kofeiinist täiesti pilves. Mind tabas ärevus ja muutusin vaikseks,
puhastatakse hingi- sealt ära joo. Mine mäletamise allika juude, seal küsitakse miks sa rändad- vasta, et olen maa ja taeva poeg ja küsi juua, ja nad annavad juua. Mine mööda pikka teed, mida mööda ka teised müstid- Mystai ja Bachhoi- sammuvad. Tuleb pöörduda ktoonilise kuninganna ja Eukles(kuulus) ja euboleus'e poole ja öelda, et ,,olen teie õnnistatud soost". Olen kandnud karistust oma ebaõigluse eest ja olen astunud välja kannatuste ja valu ringist ja sukeldusin ktoonilise kuninganna rüppe. Siis saad sa jumalaks inimese asemel. Platon ütles, et keha on hingele haud, kus ta peab viibima seni, kuni ta kõik lunastanud on. Inimese keha on titaanlik. Kuna titaanid sõid ära DIonysose, siis peab selles tuhas, millest tehti inimesed olema ka jumalik loomus. Seega on inimestel jumalik loomus, mis tuleb Dionysoselt. Kui keha on titaanlik, siis hing on dionysoslik/jumalik.
Ainult nii võis seletada ka seda fakti, et see kunagi nii sangarlik organism nüüd aina enam allus paralüüsile. Rahvas kaotas üha enam vaadete selgust. Nõrgenesid isegi lihtsad enese alalhoiuinstinktid. Nüüd süvenesin ma teist korda oma elus tutvumisse selle lagundava õpetusega. Seekord tõukasid mind marksistlike raamatute poole mitte muljed igapäevasest olmest, vaid mõtisklused üldiste poliitilise elu küsimuste üle. Ma sukeldusin taas selle uue maailma teoreetilisse kirjandusse ja hakkasin süstemaatiliselt võrdlema marksistliku jutluse võimalikke resultaate selle reaalse olukorraga ja nende konkreetsete sündmustega, mida nüüd tuli jälgida, kui marksismi tulemust maa poliitilise, kultuurilise ja majanduselu osas. Esmakordselt oma elus hakkasin ma nüüd süstemaatiliselt huvituma taolistest katsetest teha lõpp sellele ülemaa-ilmsele katkule, mis oli koha leidnud juba meie eelnenud ajaloos.
Oli suur laev ja tuli ruttu, sarnanedes musta pilvega, millel jaaniussid ümberringi äärtes. Äkki ta kerkis suurena ja kõhutavana me ette, pikk rida pärani avatud katlaluuke kumas nagu rida tulipunaseid hambaid; määratu suur kere oli otse me kohal. Ülalt karjuti meile midagi, kuuldus kellahelinat, mis käskis masinad toppama panna; vannuti läbisegi, aur sisises, -- ja kui Jim ühelt poolt vette hüppas ning mina teiselt poolt, siis sõitis ta mühinal otse parvest läbi. Sukeldusin ja püüdsin kõigest väest põhjani jõuda, sest kolmekümne jala suurune ratas pidi minust üle minema, -- ja parem oli, kui talle küllaldaselt ruumi jätkus. Harilikult võisin minutiks vee alla jääda, aga seekord jäin vist poolteiseks minutiks. Siis sööstsin tulise kiirusega veepinnale, sest olin peaaegu lämbumas. Ajasin end kaelani veest välja, puhusin vett ninast ja turtsusin pisut. Muidugi oli vool tugev; ja laev muidugi pani masinad otsekohe jälle käima, sest parvetajatest
annaabi.ee 
