Nad olid tükk aega vee all ja hävitaja pommitas neid süvaveepommidega ja tiirutas nende kohal natuke aega. Lõpuks ikkagi olukord rahunes ja hävitaja liikus edasi. Nad liikusid edasi ja järgmisel päeval kohtasid nad merel ühte teist Saksa allveelaeva ja natuke hiljem märkasid nad viie liikmelist Inglise konvoid. Nad arvasid, et seda ei saada hävitaja ja nad ründasid seda. Nad lasid kolme laeva ja siis märkasid nad hävitajat ja sukeldusid nii kiirelt kui said. Hävitaja tiirutas nende peakohal ja pommitas neid süvaveepommidega. Peagi saabus ka teine hävitaja. Iga korraga sai laev üha rohkem kahjustada. Nad sukeldusid veelgi üle 200m ja siis hakkasid needi pead lendama ja nad tõusid natuke. Vahepeal kaotas üks meestest närvid ja läks ,,lolliks." Nad jäid kuueks tunniks tühjal käigul vee alla ning seejärel tõusid pinnale ja nägid, et hävitajad on kadunud. Üks laev oli veel leekides ja pinnal ning
lõpuseid. See on tõend selle kohta, et täielikult kaotatud tunnus ei saa enam taastuda loomade hilisemas ajaloolises arengus. Ihtüosaurused sünnitasid elusaid poegi. Lendavad roomajad. Lendsisalikel oli eesjäseme pikenenud varba ja kere vahel nahakurd ehk lennus. Nad olid erinevate mõõtmetega: alates varblase suurusest ja lõpetades gigantidega, kelle tiibade siruulatus oli 10 meetrit. Algul need sisalikud lendasid halvasti, nad viskusid alla kaldakaljudelt, liuglesid õhus, sukeldusid kalade järele ja pärast ronisid vaevaliselt tagasi üles kaljudele oma jäsemete vabade varvaste abil. Hiljem lendsisalike saba muutus lühemaks ja kadusid ka hambad. Lend muutus jõulisemaks. Nende nahkjalt lennuselt on õnnestunud leida midagi karvadetaolist. Ei ole võimatu, et oma arengu lõpul muutusid lendsisalikud püsisoojasteks. Roomajate väljasuremine. Eksisteeris Ka väga palju teisi kujult, suuruselt ja eluviisilt imelikke roomajaid
andis ema pisut lisaks. Alles siis, kui Verne perekonnaajakirja kaastöölisena kindla ametikoha sai, hakkas asi paremuse poole liikuma. Ajakiri avaldas reisikirju ja populaarteaduslikke artikleid. Ta tutvus nende autoritega: avastajate, maadeuurijate või teadlastega. Verne´is tärkas huvi. Esimene romaan, mis tegi ta üleöö kuulsaks, kandis pealkirja "Viis nädalat õhupalliga". Tema kangelased asusid teele maakera südamesse, sukeldusid sügavale merepõhja või lendasid koguni Kuule. "Kui te vaid teaksite, millist naudingut pakub mulle "Kaheksakümne päevaga ümber maailma" kirjutamine" Ma unistan sellest! Pakkugu see meie lugejaile samasugust naudingut!" kirjutas Jules Verne oma kirjastajale ja see soov täitus kuhjaga. Romaan ilmus alates 1862. aasta oktoobrist järjejutuna ajalehes "Le temps", mille tiraazlõpuks kahekordistus. Ka raamatu müügiedu oli sensatsiooniline. Jules Verne´ist rääkisid kõik. Teaduslikud
Loviis oli saatnud. Loviis teadis ,et Ronjal on leib otsa saanud. Väike Jõmm oli tulnud ,et Ronjat koju kutsuda. Ronja küsis ,et kas Mattis ka teda koju ootab ,siis Väike Jõmm ütles,et ta ei võta isegi Ronaj nime suhu ja teised ei tohi ka seda teha. Seepeale ütles Ronja ,et ei tule iialgi enam koju. Iga päev käisid Ronja ja Birk ujumas. Korraga ühel päeval tulid nende Karukoopa juurde metsmardused,neid oli väga palju. Ronja ja Birk hüppasid ruttu vette ja sukeldusid vee alla ,et metsmardused neid ei näeks.Nad põgenesid metsmarduste eest , nad varjusid vette kukkunud kasepuu lehtede alla. Aga samal ajal viis vool nad Neelukose poole ja lapsed teadsid,et kui nad koseni jõuavad on nendega kõik, sealt ei tule keegi elusalt tagasi. Järsku tundsid nad tugevat tõuget, kask oli põrgatanud vastu Neelupanka , mis puu suunda muutis ja Ronja ja Birk said aru ,et peavad nüüd proovima kaldale ujuda.. Viimaks olid nad päästetud
04.2014 Haridus- ja teadusministeerium. 2009. Silla ehitamine: õppematerjal. http://www.real.edu.ee/tehnoloogia/yritused/projekt3_1/ylesanne_t.pdf 05.04.2014 Honshu-Shikoku Bridge Expressway Company. Introduction of Akashi-Kaikyo Bridge. http://www.jb-honshi.co.jp/english/bridgeworld/bridge.html 05.04.2014 Idanurme, J. & Idanurme, S. 2007. Roosisaare rippsilla ekspertiis. Võrumaa Muuseum. Ivask, A. 1976. Võru: tutvustaja. Tallinn: Eesti Raamat. Kabun, K. 2007. Arheoloogid sukeldusid iidset Tamula asulakohta uurima. Võrumaa Teataja, 26. mai (nr 59). Keija, Z. 2012. Aizhai Birdge offically opens to traffic. http://www.ecns.cn/cns- wire/2012/04-01/11807.shtml 05.04.2014 Kenk, V. & Ploom, E. 1972. Võru rajoon. Tallinn: Eesti Raamat. Kinki Regional Development Bureu. 2002. World-class Projects in the Kinki Region. http://www.kkr.mlit.go.jp/en/topics_akashi.html 05.04.2014 Kiriling, S. 1976. Mis saab Roosisaare sillast? Töörahva Elu, 29. juuli (nr 90). Kivioja, F. 1966
annaabi.ee 
