Arvan, et tegemist on Paiselehega. Kuna taimele on iseloomulik kõige pealt õie sirgumine ning alles siis lehtede kasvatamine. Taim mis jäi tuvastamata. Järgmine vaatluskäik leidis aset 30.03 ning seekord õnnestus märgata mitut veelinnuliiki. Jõel oli näha 2 Jääkoskli paari. Liigi tuvastamisel sai määravaks lindude sulestiku värv, ning neile iseloomulikud umbes 10 sekundilised sukeldumised. Pildile neid jäädvustada ei õnnestunud, kuna vaatlemisel hoidsin distantsi. Samuti õnnestus näha veidi suuremat musta sulestikuga lindu, kelleks võis olla, kas Lauk või Tait. Lind lendas paar korda mööda jõge edasi-tagasi ning siis maandus vette kuid üle jõe lennanud piirivalve kopter hirmutas linnu kiirelt lahkuma. Silma jäi ka üksik suur-kirjurähn, kes puult puule lendas ning temale iseloomulikult mööda puutüve üles hüppas.
Loorberid ,,Titanicu" avastamise eest langesid aga Ballardile, sest prantslased olid maad kamminud vähem kui tuhat meetrit kaugemal, Ballard aga oli olnud õigel teel. 3. septembril lasti merepõhja kohale teine fotoplatvorm Angus, mille abil õnnestus teha tuhandeid värvifotosid. Anguse värvifotod näitasid, et ,,Titanic" oli teise ja kolmanda korstna vahel pooleks murdnud. 1986. aastal pöördus Ballard vraki juurde tagasi. Järgnesid mitmed ,,Titanicu" vraki juurde sukeldumised. Muinasjutt ,,Titanicu" kullalastist ja peidetud aaretest ei osutunud muidugi tõeks, kuid toodi siiski pinnale palju ,,Titanicu" esemeid, nagu taldrikud ja masinaruumist pärit pronkssildid. Laevalt toodi üles isegi illuminaatorid ja üks massiivne aurumasina muhv. Kuna laevalt toodi palju asju, hakati ekspeditsiooniga tegelevaid inimesi nimetama hauarüüstajateks. Siiski saadi ,,Titanicu" vraki juurde sukeldudes palju uut teavet. Olulisem neist oli kindlasti see, et
175 Faro rahvusvahelisse lennujaama saabub turiste igast ilmakaarest, aga ainult väike osa jääb sinna, sest suuremateks puhkekeskusteks on Albufeira, Lagos ja Vilamoura. Algarveski on palju võimalusi aktiivseks puhkuseks ja igale turistile leidub just talle meelepärane tegevus kindlused, muuseumid, delfiinide show'd, veepargid, sukeldumised või hoopiski liivaskulptuuride külastus ja paadisõidud põnevais kaljukoopais. Randu muudavad omapäraseks kaljude vahel asuvad Algarve väikelinnades tunned liivaribad, kus on suvekuudel raske leida tükikestki vaba end hästi igal pool olgu siis ruumi. jalakäijate tänaval, tillukeses
annaabi.ee 
