hõõrdumise tagajärjel. *väsimuskulumine kõvade, võimalikult homogeensete materjalide kasutamine, detailide pindkarastus, nitreerimine ja vanadeerimine *sööbe e.adhesioonkulumine tööpindade efektiivne määrimine ja pindadevahelise erisurve piiramine *abrasiivkulumine tihendamine ja kasutada võimalikult kõvu materjale ja pindeid *vibrokulumine pressliites kasutada võimalikult suuri pingeid ja piirata õhuhapniku juurdepääsu (nt.detaili õlisse sukeldamist) 21.Erisurve kontsentratsioon kulumisel (täisaksiaal- ja rõngasaksiaaltapi näitel, tuletuskäik). Kulumisel kokkupuute pinnad muudavad oma kuju. Pehmemad materjali osad viiakse minema ja kõvemad jäävad. Seega kokkupuute pind väheneb ja erisurve konsentreerub kõvematele materjali osadele, mis on kulumisele vastupidavamad. (VT enda konspektist joonist, poolikuid arvutusi) 22.Hõõrdepaaride määrimine. Määrded ja määrimisseadmed.
s s s Üleslükkejõudu sellesse ülesandesse panna ei õnnestu. Ülesannete kogus ka ei ole, sest see on põhikooli osa. Võiks koostada ja lahendada järgmise eksperimentaalse ülesande. Ülevooluanumasse või siis ääreni vett täis mensuuri sukeldatakse 100 g kaaluviht (niidiga). Üle voolanud vee ruumala mõõdetakse pärast vihi väljavõtmist (või suunatakse ülevooluanuma puhul teise mensuuri). Vihi võib sukeldada dünamomeetriga, st mõõta vihi kaal enne sukeldamist ja sukeldamisel. Siis teame vastavalt Fg = m g ja Fü = Fg - Fs (Fs näit sukeldamisel). Siit võib küsida näiteks vee tihedust või ülevoolanud vee ruumala, mis on ühtlasi vihi ruumala. Põhivalem on Fü = g Va , kus on vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja Va vedeliku pinnast allpool paikneva kehaosa ruumala (puitklots ei lähe ju üleni vee alla). Impulss p = m v (mõnikord ka liikumishulk) väljendub keha massi ja kiiruse korrutisena. m [ p] SI =1kg .
s s s Üleslükkejõudu sellesse ülesandesse panna ei õnnestu. Ülesannete kogus ka ei ole, sest see on põhikooli osa. Võiks koostada ja lahendada järgmise eksperimentaalse ülesande. Ülevooluanumasse või siis ääreni vett täis mensuuri sukeldatakse 100 g kaaluviht (niidiga). Üle voolanud vee ruumala mõõdetakse pärast vihi väljavõtmist (või suunatakse ülevooluanuma puhul teise mensuuri). Vihi võib sukeldada dünamomeetriga, st mõõta vihi kaal enne sukeldamist ja sukeldamisel. Siis teame vastavalt Fg = m g ja Fü = Fg - Fs (Fs näit sukeldamisel). Siit võib küsida näiteks vee tihedust või ülevoolanud vee ruumala, mis on ühtlasi vihi ruumala. Põhivalem on Fü = g Va , kus on vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja Va vedeliku pinnast allpool paikneva kehaosa ruumala (puitklots ei lähe ju üleni vee alla). Impulss p = m v (mõnikord ka liikumishulk) väljendub keha massi ja kiiruse korrutisena. m [ p] SI =1kg .
juhtivus madal. Näit ei reprodutseeru: asi võib olla proovis (proovi pH muutub mõõtmise käigus) või elektroodis (nt uus elektrood pole piisavalt kaua ligunenud). Näit on vale: kalibreerimine oli ekslik. > näit ei püstitu silmapilkselt oota > kalibreerimine ja mõõtmine tuleb läbi viia võimalikult sarnastes tingimustes > klaaselektroodi klaasmuna ja võrdluselektroodi poorne ühendus peavad olema lahuses > elektroodi ülaosas olev ava peab olema avatud > enne teise lahusesse sukeldamist tuleb elektrood hoolikalt loputada ja kuivata 96. Potentsiomeetria kui analüüsimeetodi eelised ja puudused. Eelised: saab töötada sogaste lahustega, tiitrimisel väga täpne, odav ja kiire, lai dünaamiline diapasoon 4-5 suurusjärku. Puudused: madal selektiivsus, kapriisne, otsese potentsiomeetriana vilets täpsus, mõnevõrra piiratud rakendusala, nt fosfaat- ja sulfaatioonid on halvasti määratavad. REDOKSTIITRIMINE 97. Redokstiitrimise põhimõte
annaabi.ee 
